17.03

Kui ma oleksin Eestis, siis täna oleks olnud üks nendest päevadest, mil ma ei tõusegi üles, kui siis ainult söömiseks ja wc käimiseks (Martin teab, millest ma räägin). Eile tuli kolinaga suur väsimus kusagilt. Ilmselt hakkab tundma andma, et ei saa nädalavahetustel kaua magada. Igastahes peale hommikusööki ja assistentidele hea päeva soovimist ronisin teki alla tagasi ja magasin peaaegu 12ni. Ikka jäi väheks..
Muidu veetsin päeva laboris röövikuid söötes ja kasides (kus alles jõuavad junne teha!).
Õhtusöögiks oli riis termiidikastmega. Noh, ütlen kohe, et see ei olnud minu mõte, et termiite turult osta ja neist terve söögikord teha. Maitse oli nagu arvata oli, ega see kitiinkest ei saagi eriti suurepärane olla. Mina sõin vähemalt enda portsu ära, idee autorid aga ei saanud sellegagi hakkama. Enam me termiite ei osta...
Kõik kes arvavad, et Kalevi komme on magustoiduks liiga raske avada, pole ilmselt söönud suhkruroogu. Selleks, et neid üldse saada, tuleb kõigepealt 45 minutit külla kõndida...ja loomulikult tagasi ka. Siis umbes 10 minutit raiumisele kulutada ja 25 minutit hambaid murda. Siis läheb lihtsalt isu juba üle. Täna sain hambast ikka killu välja ka selle tegevuse käigus. Ei midagi hullu, aga hambad oleks pidanud ära kindlustama küll, enne siia tulekut.
Lisaks, kui olin usinalt suhkrurooga maadlemas, kukkus sisalik laest mulle sülle. Mitte, et ma neid kardaks, aga kilkama võttis ikka. Hea, et keset termiidikastet ei kukkunud. Või tuligi ta just selle pärast laest alla...pagan teda teab.

Selline rahulikum päev vahelduseks...