27.09.13

Oeh, sain ennast just peaaegu sooja veega pesta. Üsna imetabane tunne pärast nelja nädalat.Ei-ei, ma olen ikka vahepeal ka ennast mõni kord pesnud, lihtsalt soe vesi oli imetabane.

Üks tähtsamaid uudiseid, milest ma olen unustanud kirjutada on see, et mul pole juba umbes 2 nädalat kirpe. JUHUU.

Mu assistendid on seekord kuidagi eriti lahked mu vastu olnud. Mind varustatakse pidevalt banaanide, avokaadode ja passionfruitidega. Üle päeva keegi ikka tuleb ja sokutab mulle miskit pihku. Väga armas neist.

26.09.13

Täna on olnud üsna huvitav päev. Mul on siin 3 valguspüügikohta üleval: üks mu maja küljes, üks labori taga ning eile panime ka kolmanda metsa üles. Kõigepealt kontrollisin hommikul labri taga olevat suurt valguspüügi kohta. Vaksikuid oli vähe ja need vähesedki olid isased. 6-6.30 vahel läksin metsa enda lina kontrollima. Kui olin enda lina juurde saabunud ja vaevalt seda vaadata jõudnud, nägin kuidas mu selja taga tume kogu oksi ragistades lähenes (sellel kellajal on metsas veel kottpime). Härra paavian oli just ärganud ja otsustas nüüd korda looma tulla, kuna olin ilmselt ta und seganud. Urises ja möirgas mu peale. Jõudsin vaid enda lambi patarei küljest lahti tõmmata ning panin rahulikult kuid üsna adrenaliinirohkelt teises suunas ajama, kuna polnud eriti huvitatud hommikuselt pahase paavianiga kohtumisest. Minu õnnetuseks oli ta mu tagasitee ära lõiganud, mistõttu algaski mu päev läbi Acanthuse võsa endale tee rajamisega. Õnneks ei olnud metsast välja eriti pikk tee, aga see eest tuli pimedas mööda võsa roomata ja ronida. Tuleb tunnistada, et see äratab paremini üles kui mistahes hommikukohv.

7st lahkusid esimesed meie seast tagasi Soome poole. Pärastlõuna veetsin endale paavianipeksmistoigast teravaks ihudes. Homme näeme, raisk!

Teine huvitav kogemus tänasest päevast on see, et lõpetasin just selgituskirja kirjutamise Kiko Primeland Boarding and Day School’i direktorile. Meil on siin olnud mitmeid probleeme rahvusvahelise ülekandega, mille kaudu, maksame palkasid siinsetele assistentidele. Seekord on palkade hilinemine eriti terav probleem olnud, kuna ka siin algas septembris kooliaasta ning töötajatel on vaja koolitasusid maksta. Ühe töötaja lapsed saadeti juba eelmine nädal koolist tagasi, kuna tasud on maksmata. Põhikooli õpilaste kuutasu on umbes 16-17 eurot ning korraga tuleb ette maksta 3 kuud, mis meile muidugi ei tundu eriline summa, aga siinses olukorras on väga suur raha. Kui te nüüd mõtlete, et miks ma siis neid aidanud ei ole ja nende eest koolitasusid ära ei maksa kuni palkade tulekuni, siis põhjus on väga lihtne..mu assistentidel on kokku ligi 30 last. Ega minulgi siin rahakuhja puuga seljas ole. Kuna palgad ka see nädal ilmselt kohale ei jõua, siis otsustasingi kirjutada selgituskirja kooli direktorile, et ta lapsed kooli tagasi võtaks ning kinnitasin, et tasud saavad palkade saabudes makstud. Homme saadan kirja kooli.  Usun, et kui keegi mzungu mingist ülikoolist isiklikult kirja kooli direktorile saadab, siis see on direktorile piisav meelitus, et lasta lastel kooli tagasi tulla. Loodame parimat.

Selline päev siis seekord.

tulnukad..

22.09.13

20-21. sept käisime natuke ringi kolmas. Käisime teiselpool Rwenzori mägesid ehk siis uurisime Kongo piirialasid. Rwenzori mäed on vaimustavad, aga teiselpool mägesid on hoopis teine maailm.  Seal on suured tasandikud, teistsugune vihmamets, hoopis kuumem kliima ja tigedamad putukad. Külstasime Semliki rahvusparki, kus on kuumaveeallikad ning  teisemoeline vihmamets. Kibale on umbes 1300 m kõrgusel, kuid Semliki 600-700 m kõrgusel, mistõttu on seal palav, õhk ei liigu ning päike tundub kuumaveeallikate vahel eriti tige. Mets on madalam ning seal leidub ohtralt palme. Rwenzori mäed on paljaks raiutud ning tunduvad üsnagi erosiooniohtlikud. Hiinlased on ehitanud suurepärase maantee Fort Portali ning Kongo vahele. Motiivid selleks on segased ning kaheldavad (ilmselt loodavad saada kasu Uganda naftavarudest, mis kusagil seal piirkonnas peaksid olema). Üheltpoolt on tore, et on suurepärane maantee läbi mägede, kuid teiselt poolt on see suurepärane ühendus kodusõdades vaevlevate alade ning mässulistega, mis mind isiklikult tegi seal olles veidi närviliseks.  Bundibugyo linn on üks suur põgenikelaager. Ma ei oska hinnata, palju seal Kongo põgenikke on, kuid kui enne siia tulekut Briti ajalehti lugesin, siis hinnati põgenike arvu 60 000le. Semliki rahvuspargis uurimistööd tegev Scott ütles, et kaks korda nädalas tuuakse Kongost 11 bussitäit põgenikke, kellele püütakse mujal Ugandas varjupaik leida. Üldiselt tunnen ma end Ugandas turvaliselt, kuid see piikond oli veidike kõhe. Loodus oli muidugi imeline, inimesed enamjaolt sõbralikud ja emotsioonid reisikesest positiivsed. Nohh..kui need pügmeed välja jätta, keda me külastasime. Ühesõnaga, kui keegi paluks mul iseloomustada pügmeesid, siis teeksin seda nii: Keskmisest pisemad mustanahalised inimesed, kes on laisemad kui laisloomad ning loodavad elus läbi ajada kanepi suitsetamise ja turistide petmisega. Ja pealegi pole nad enam miskit nii pisikesed. „Kuningas“ oli veel väikest kasvu, kuid järgnevad põlvkonnad on segunemise tõttu ikka juba 30 cm pikemaks veninud, kui nad peaksid olema. Kohalik uskumus kuulutab, et pügmeenaisega magamine ravib sajast tõvest (ma pakuks küll, et pügmeenaisega magamine toob endaga kaasa sada tõbe), mistõttu ei ole nad enam nii pisikesed ühetegi. Kogu nende tegevus ongi suunatud raha väljapetmisele/-pressimisele ning olesklemisele. Ei olnud eriti võimas kogemus neid näha. Hea meel, et kõigi enda asjade ning rahakoti ning suurema osa raha sealt tulema sain. Pilte mul neist pole, sest piltide tegemise eest küsisid nad 13 euri, mida ma muidugi nõus maksma ei olnud. Isemoodi tegelased igastahes.

Põhjanaabrid juba lahkuvad järgmine nädal osaliselt ning 2 nädala pärast on taas mindki võimalus korraks Eestimaa pinnal näha. Üldiselt on kõik hästi ning ilmad on soojemad kui siia saabudes. Tööga on olukord nukker, sest putukad keelduvad taaskord koostööst. Heikki juba naljatas, et ma pean ainult Tartus püsima edaspidi, sest igakord kui ma enda nina siia pistan on tegu mingi ennenägemata olukorra ning väiksemat sorti ökoloogilise kriisiga. 

 kuumaveeallikas ja Sille

Rwenzori mäed

 maoke..

soo

..ikkagi troopika..

19.09.2013

Üritasin konnast lähivõttes pilti saada...

Sain vägagi lähivõttes pildi :D

Soomlased lähevad homme väiksele ringreisile. Pärast pikka kaalumist, mõtlemist ja finantsarvestust otsustasin nendega kaasa minna.  Läheme kaeme Bundibugyo linna ja Semliki rahvusparki.

17.09.13

Head pulmaaastapäeva meile!

Lõin täna kogemata enda toa ukse liiga kõvasti kinni. Kohe pärast ukse sulgumist käis üks plärts. Geko kukkus nagu tatilärakas seina pealt alla. Vaatas mind solvunult ja jalutas toa nurka minema...Vabandust sõbrake.

Teine gekoteemaline uudis on see, et ühel „mu gekodest“ on pojad. Toa seinal siblivad pisikesed peaaegu mustad gekolapsed, keda on tore kiusata, sest nad ei jõua veel eest ära joosta. Üldse on üheks mu lemmiktegevuseks siin igasugu sisalike laadsete toodete kiusamine (vähemalt 4 eri liiki pesitseb siin jaamas), sest nad arvavad, et nad on nii hästi enda taustaga ühildunud ja nii üllatunud, kui ma neid katsuda üritan.

Lõpetasin umbes 15 min tagasi töö (u 2 h on juba pime olnud). Olin mina peadpidi põõsas viimast sobivat lehekest enda röövikutele otsimas. Näoga metsa poole ja seljaga uurimisjaama suunas. Haarasin rõõmsalt enda lehekese ja pöörasin ümber ning pidin peaaegu südamerabanduse saamas, sest seljataha seisis mees automaadiga. Öövalvur pagan. Elevandid on siin samas lähedal juba viimased ööd-päevad olnud ja eks ta tuli nüüd mind omaarudega kaitsma, noo aga oleks siis võinud köhatada või jalgu trampida moe pärast. Must mees, mustas öös, automaat näpus. Hea, et ma elevantide suunas jooksu ei pannud selle peale.

Rõõvikud...