Pakin siin juba vaikselt asju kokku ja sätin laborit ümber kolima. Eks järgmine nädal saab parajalt sebimist olema ja ikka pole kindel, kas saan enda proovid kaasa võtta. Olen liiga palju tööd teinud selleks, et need nüüd siia rottidele, sipelgatele ja hallitusele jätta, aga eks ole näha. Veits keeruline on nendega.
Pean tunnustama, et veidi kurb on siit lahkuda. Jääh igatsema mägesid ja eukalüptilõhna ja avikaadosid. Aa pole hullu, Vollu ootab. Me veel vaatame, kumb kumma sisse augu saab enne nühitud.
Kibalest lahkun reedel, laupäeva öösel hakkan tagasi lendama ja pühapäeva pärastlõunal peaksin Tallinnas olema. Suurt vastuvõtukomiteed pole vaja.
Friday, April 29, 2011
Wednesday, April 27, 2011
-
jooksin putukat tappes endale eile pastaka kätte kinni. Huumor ruudus.
Ja ma pole väsinud, Patsik, lihtsalt kiire on. Ja muuseas neile, kes mulle kirjutavad, olen ma ikka ka kirjutanud vastu.
Ja ma pole väsinud, Patsik, lihtsalt kiire on. Ja muuseas neile, kes mulle kirjutavad, olen ma ikka ka kirjutanud vastu.
Tuesday, April 26, 2011
:I
Uudist on niipalju, et midagi pole uudist.Peale selle, et automaat sõi mu pangakaardi ära ja et, aeg siin hakkab vägisi otsa saama. Sipelgaid ja muid putukaid on ärritavas koguses. Neid jagub söögi sisse, saia vahele, naha sisse, voodisse...noo kuhu iganes.
Muidu kõik hästi, lihtsalt töiselt kiire.
Muidu kõik hästi, lihtsalt töiselt kiire.
Friday, April 22, 2011
ma ei saa kohe kuidagi moodi enda kirja muud moodi alustada, kui..
Krdi-krdi paavianid. Kui nad oskaksid, siis ilmselt näitaksid enamuse ajast mulle keskmist sõrme ja irvitaksid näkku.
Eile tassisid mu topsikud 50 m raadiuses laiali, mida Molley pidi kohe-kohe pesema hakkama ja tegid ilusti õhuaugud neisse. Ei miskit katastroofilist, aga nõmedikud ikka. Teiseks närisid nad mu valguspüügi kaabli kuni vaseni paljaks ja rebisid lina ma ei tea mitmeks tükiks. Noo kaabel ja lina olid küll Heikki omad, nii et minu omad veel funkavad, aga mu super-hüper-mega lamp on nüüd tööst väljas ja uued liigid on lendama hakanud. Paganas.
Lisaks ei saa ma tn kõiki lubasid, mida vaja õigeaegselt, et enda proovid kaasa võtta. Ma pole üldse õnnelik selle olukorra üle, sest siis jäävad need suht saatuse hooleks. KRT!
Homme on lehmatapupäev külas. Lähen ka oma potsikuga jaole. Praeliha pistaks küll paar tükki pühade puhul põske. Tegelikult pistaks ema kohupiimakooki pühade puhul põske, aa see on juba veidi keerulisem, sest kohupiima siin ei tunta.
Varsti tulen juba tagasi. Mm..aeg on ruttu läinud. Istuks siin veel kuukese-kaks kui saaks.Mulle meeldib siin. Iga päev õpib miskit uut. Mulle meeldib väljas töötada. Mind on kodus ka palju head ootamas, aga tahaks siin veel nii mõndagi teha. Eks näis. Eks näis.
Värvige siis mune ka!
Eile tassisid mu topsikud 50 m raadiuses laiali, mida Molley pidi kohe-kohe pesema hakkama ja tegid ilusti õhuaugud neisse. Ei miskit katastroofilist, aga nõmedikud ikka. Teiseks närisid nad mu valguspüügi kaabli kuni vaseni paljaks ja rebisid lina ma ei tea mitmeks tükiks. Noo kaabel ja lina olid küll Heikki omad, nii et minu omad veel funkavad, aga mu super-hüper-mega lamp on nüüd tööst väljas ja uued liigid on lendama hakanud. Paganas.
Lisaks ei saa ma tn kõiki lubasid, mida vaja õigeaegselt, et enda proovid kaasa võtta. Ma pole üldse õnnelik selle olukorra üle, sest siis jäävad need suht saatuse hooleks. KRT!
Homme on lehmatapupäev külas. Lähen ka oma potsikuga jaole. Praeliha pistaks küll paar tükki pühade puhul põske. Tegelikult pistaks ema kohupiimakooki pühade puhul põske, aa see on juba veidi keerulisem, sest kohupiima siin ei tunta.
Varsti tulen juba tagasi. Mm..aeg on ruttu läinud. Istuks siin veel kuukese-kaks kui saaks.Mulle meeldib siin. Iga päev õpib miskit uut. Mulle meeldib väljas töötada. Mind on kodus ka palju head ootamas, aga tahaks siin veel nii mõndagi teha. Eks näis. Eks näis.
Värvige siis mune ka!
Wednesday, April 20, 2011
öös on asju..
Paar ööd tagasi ärkasin kell 4 selle peale,et tundisin, kuidas puuk mind jurab keset selga. Üritasin ikka ühte pidi ja teist pidi, aga paganama raske on enda seljal pinsettidega puuki surkida. Kuna hommik oli veel mõne tunni kaugusel ja kohe mitte ei tahtnud puuk kasisus magada, otsustasin Caroline üles ajada. Igastahes puugist sain lahti.
Mul on siin üldse kohutavalt palju puuke pidevalt. Päevas ikka 2 tükki tuleb ära.
Eile öösel kell 3 oli Caroline mu ukse taga: Sille, kas sa laske kuulsid? mis toimub? Loomulikult Sille ei kuulnud laske, sest Sille magas, olgugi, et mu assistendid 2 km kaugusel külas ka nende peale üles ärkasid.Elevandid olid liiga julgeks läinud ja seetõttu hirmutati neid. (üldiselt on mul vantsidest kahju, sest nad on siin suht nurka surutud ja igal võimalusel aetakse neid minema, pannakse lõiketraadist lõkse või tehakse muid jubedusi. Üldse kirjeldavad kohalikud londisteid kui verejänulisi elajaid. Ei mina usu. Ja kui ongi nii, siis on see ära teenitud. Mina oleksin ka tige.)
4.40 ärkasin ma taaskord puugi peale üles. Seekord sain selle ise kätte.
Ühesõnaga öösiti siin igav ei hakka.
Mul on siin üldse kohutavalt palju puuke pidevalt. Päevas ikka 2 tükki tuleb ära.
Eile öösel kell 3 oli Caroline mu ukse taga: Sille, kas sa laske kuulsid? mis toimub? Loomulikult Sille ei kuulnud laske, sest Sille magas, olgugi, et mu assistendid 2 km kaugusel külas ka nende peale üles ärkasid.Elevandid olid liiga julgeks läinud ja seetõttu hirmutati neid. (üldiselt on mul vantsidest kahju, sest nad on siin suht nurka surutud ja igal võimalusel aetakse neid minema, pannakse lõiketraadist lõkse või tehakse muid jubedusi. Üldse kirjeldavad kohalikud londisteid kui verejänulisi elajaid. Ei mina usu. Ja kui ongi nii, siis on see ära teenitud. Mina oleksin ka tige.)
4.40 ärkasin ma taaskord puugi peale üles. Seekord sain selle ise kätte.
Ühesõnaga öösiti siin igav ei hakka.
Tuesday, April 19, 2011
täiskuu
Eile öösel haukus antiloop mu peale. Lihtsalt vahtis, kuidas ma öist püüki teen ja karjus mu peale 10 m kauguselt. Ei tea, mis talle ei meeldinud.
Täna oli esimene kohtumine u 1,2 m maoga. Kohtumine läks õnneks ruttu ja probleemideta. Tema pani plagama ja mina seisin järgmised 30 sek ühel jalal ja mõtlesin, et kas ma üldse enam kuhugi kõndida tahan.
Muidu palju tööd ja suht kiire.
Täna oli esimene kohtumine u 1,2 m maoga. Kohtumine läks õnneks ruttu ja probleemideta. Tema pani plagama ja mina seisin järgmised 30 sek ühel jalal ja mõtlesin, et kas ma üldse enam kuhugi kõndida tahan.
Muidu palju tööd ja suht kiire.
Sunday, April 17, 2011
17.04.11
Käisin täna juuksuris. Punusin mõne patsi pähe. Tahtsin patsidesse oranži või punast tooni, nohh sain tumepunakas-lilla. See selleks. Eks ma harutan need nii kui nii varsti lahti, kuna esiteks ei saa nendega pead pesta (kohalikud vist ei pese pead) ja teiseks näen ma lihtsalt kohutav välja. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.(Pilte saab Caroline'i lehelt näha.)
See naisterahvas, 25 aastat vana, kes mulle neid patse punus oli igati meeldiv ja kena. Tal oli 5 kuune asjalik tütreke ka. Rääkisime elust ja olust. See neiu kolis siia kusagilt kaugemalt. Nii et pere tal lähedal ei ole, kes lapsega aitaks. Enda juuksuritööst pidi ta praktiliselt loobuma, sest see küla on väga väike ja kliente ei ole. Mees töötab siin samas ja on radade puhastaja. Mees kodustes töödes ei aita. Lapsega ei tegele üldse. Pärast tööd käib kodus söömas ja siis läheb baari jooma. Joomingult tuleb, kui nemad juba lapsega magavad. Neiu rääkis, et ta tahaks ka enda juuksed punutud saada (nende juuksed lähevad punumata väga takuseks ära), aga mees ei luba. Ütleb, et raha raiskamine ja käsib juuksed ära ajada. Neiu, aga ei taha enda juukseid ära ajada, kuna see on vaesuse märk siin. Oli näha, kui õnnetu ja väsinud ta on. Üldse hoitakse mehi siin nagu s...a pilpa peal. Üksi olemine on häbiasi. Mistõttu lepitakse suht kõigega. Naised teevad kõbla moodi asjadega põllul tööd üks laps seljas ja mitu mulla sees püherdamas. Mehed istuvad vilus ja joovad.
Mu assistent Edith rääkis, et ta tahaks kooli tagasi minna ja keskkooli lõpetada ja siis mingi eriala kursustel omandada. Aga mees ei luba. Kardab, et kui naine liiga tark, siis läheb ära tema juurest.
Kui aus olla, siis enamustele meestele tahaks küll siin vastu vahtimist anda...Nii, et kõik need, kes mind enne tulekut manitsesid Martinit mitte mõne musta mehe vastu vahetama, võivad täiesti rahulikud olla, sest kellegi pärisorjaks ei hakka mina elu sees.
See naisterahvas, 25 aastat vana, kes mulle neid patse punus oli igati meeldiv ja kena. Tal oli 5 kuune asjalik tütreke ka. Rääkisime elust ja olust. See neiu kolis siia kusagilt kaugemalt. Nii et pere tal lähedal ei ole, kes lapsega aitaks. Enda juuksuritööst pidi ta praktiliselt loobuma, sest see küla on väga väike ja kliente ei ole. Mees töötab siin samas ja on radade puhastaja. Mees kodustes töödes ei aita. Lapsega ei tegele üldse. Pärast tööd käib kodus söömas ja siis läheb baari jooma. Joomingult tuleb, kui nemad juba lapsega magavad. Neiu rääkis, et ta tahaks ka enda juuksed punutud saada (nende juuksed lähevad punumata väga takuseks ära), aga mees ei luba. Ütleb, et raha raiskamine ja käsib juuksed ära ajada. Neiu, aga ei taha enda juukseid ära ajada, kuna see on vaesuse märk siin. Oli näha, kui õnnetu ja väsinud ta on. Üldse hoitakse mehi siin nagu s...a pilpa peal. Üksi olemine on häbiasi. Mistõttu lepitakse suht kõigega. Naised teevad kõbla moodi asjadega põllul tööd üks laps seljas ja mitu mulla sees püherdamas. Mehed istuvad vilus ja joovad.
Mu assistent Edith rääkis, et ta tahaks kooli tagasi minna ja keskkooli lõpetada ja siis mingi eriala kursustel omandada. Aga mees ei luba. Kardab, et kui naine liiga tark, siis läheb ära tema juurest.
Kui aus olla, siis enamustele meestele tahaks küll siin vastu vahtimist anda...Nii, et kõik need, kes mind enne tulekut manitsesid Martinit mitte mõne musta mehe vastu vahetama, võivad täiesti rahulikud olla, sest kellegi pärisorjaks ei hakka mina elu sees.
Saturday, April 16, 2011
lalaaalaaa
Plaanisin täna terve päeva õppida, aga selgus, et külas on suured pidustused, kuhu mind ka kutsuti. Nimelt sai esimene inimene külas rakenduskõrghariduse diplomi. Sai süüa, juua ja kohustuslikus korras ka tantsida. Tore päev. Nüüd aga jälle väsinud...
Sõbrapilt kameeleoniga. Need tegelased on väga nummikud. Kohalikud vihkavad neid ainult. Kuna vahetavad värvi, siis järelikult kurjast...
Sõbrapilt kameeleoniga. Need tegelased on väga nummikud. Kohalikud vihkavad neid ainult. Kuna vahetavad värvi, siis järelikult kurjast...
Friday, April 15, 2011
hei
Ostsin täna endale internetipulga. Nii et olen tagasi ühenduses maailmaga. JEI!!
13.04.2011
Täna oli päris huvitav pärastlõuna. Olen usakatega paaril pärastlõunal kohalikku Kanyawara kooli külastanud. Neil on seal meisterdamisprojekt käsil. Kool on väike ja lapsi on palju. Klassis on umbes 40-50 õpilast. Igastahes nägin täna, kuidas üks neiu telliskivi jupiga näkku sai. Keegi loopis telliseid ja keegi jooksis mööda ja nii see juhtuski. Neiu sai nurgaga silma alla. Esmane mulje oli, et kogu silm on peast väljas. Tegelikult sai arter viga (vabandust, Liis, ma ei tea, mis sooned meil silma piirkonnas on). Verd pritsis sõna otseses mõttes 1 meetri kaugusele. Loomulikult polnud koolis isegi mitte esmaabi pakkigi. Neiu tormas ringi ja verd pritsis kõikjale. Ei õpetajad ega õpilased ei osanud midagi teha. Kuna meil polnud kellegi kummikindaid ja verd ikka voolas, siis ega nagu ise ka ei tahtnud väga esmaabi anda. Siin on 2 miljonil inimesel AIDS. Sõbrannad ta lõpuks murule pikali tõmbasid ja kõik, mis mul kaasas oli, oli pakk salvrätikuid (Koolis nagu ei tõmba väga särki seljast, et seda surve avaldamiseks kasutada). Sõbrannad olid tal tublid igastahes ja said aru ka, et surve tuleb haava peal hoida. Lõpuks suutsime kusagilt mingi marliräbala ka leida. Õpetajad ei jaganud suurt üldse midagi, tupsutasid pursete vahepeal natuke haava ja muretsesid peamiselt selle pärast, et koolivorm on nüüd verine. Kogu muruplats nägi välja nagu oleks siga tapetud. Ja loomulikult seisid teised rahumeeli paljajalu vereloigus ega hoolinud meie karjumisest, et vere sees mitte plätserdada. Umbes 40 min pärast õnnetust õnnestus suure otsimise peale isegi meditsiiniõde leida, kes neiu lõpuks ka kokku õmbles. Päris võigas vaatepilt igastahes.
13.04.2011
Täna oli päris huvitav pärastlõuna. Olen usakatega paaril pärastlõunal kohalikku Kanyawara kooli külastanud. Neil on seal meisterdamisprojekt käsil. Kool on väike ja lapsi on palju. Klassis on umbes 40-50 õpilast. Igastahes nägin täna, kuidas üks neiu telliskivi jupiga näkku sai. Keegi loopis telliseid ja keegi jooksis mööda ja nii see juhtuski. Neiu sai nurgaga silma alla. Esmane mulje oli, et kogu silm on peast väljas. Tegelikult sai arter viga (vabandust, Liis, ma ei tea, mis sooned meil silma piirkonnas on). Verd pritsis sõna otseses mõttes 1 meetri kaugusele. Loomulikult polnud koolis isegi mitte esmaabi pakkigi. Neiu tormas ringi ja verd pritsis kõikjale. Ei õpetajad ega õpilased ei osanud midagi teha. Kuna meil polnud kellegi kummikindaid ja verd ikka voolas, siis ega nagu ise ka ei tahtnud väga esmaabi anda. Siin on 2 miljonil inimesel AIDS. Sõbrannad ta lõpuks murule pikali tõmbasid ja kõik, mis mul kaasas oli, oli pakk salvrätikuid (Koolis nagu ei tõmba väga särki seljast, et seda surve avaldamiseks kasutada). Sõbrannad olid tal tublid igastahes ja said aru ka, et surve tuleb haava peal hoida. Lõpuks suutsime kusagilt mingi marliräbala ka leida. Õpetajad ei jaganud suurt üldse midagi, tupsutasid pursete vahepeal natuke haava ja muretsesid peamiselt selle pärast, et koolivorm on nüüd verine. Kogu muruplats nägi välja nagu oleks siga tapetud. Ja loomulikult seisid teised rahumeeli paljajalu vereloigus ega hoolinud meie karjumisest, et vere sees mitte plätserdada. Umbes 40 min pärast õnnetust õnnestus suure otsimise peale isegi meditsiiniõde leida, kes neiu lõpuks ka kokku õmbles. Päris võigas vaatepilt igastahes.
Tuesday, April 12, 2011
Matt autot juhtides: " Hold on to your eggs, ladies!"
Internetiga on siin kohe väga kehvad lood viimasel ajal. Ajab kohe närvi mustaks. Küll pole netti, küll pole netitädi. Täna õnnestus netti pääseda ja siis kohe taheti mult 15 dollarit kah. Pole veel maksnud, ehk õnnestub kõrvale hiilida sellest. Pole nagu väga kvaliteetne teenus.
Mis siis uut...
Käisin nv Queen Elizabeth NPs jälle. Savann oli veidi rohelisem, aga mitte nii roheline kui võiks. Lõvisid ei näinud ikka. Aga jõehobu sai umbes 1 m pealt näha. See oli ka tore.
Üldiselt olen usakate gruppi sulandunud ning suhtlen ja liiklen nendega. Toredad inimesed täiesti.
Kuumalaine on siin. Peaks olema vihmahooaeg, aga on kuumalaine. Ikka kohe väga kuum on. Lisaks kuumalainele on röövikulaine ka. Olen kõrvuni röövikutes. Kõik nätsikud ja potsikud on neid täis. Ja kohe kuidagi ei saa neid joonele. Nii et tööd on praegu kõvasti.
Kurb uudis on see, et osad mu saadetud postkaardid ei jõuagi ilmselt teieni. Põhjus selles, et panin postkaardid ümbrikusse (osalt selle eesmärgiga, et paps saaks siis margid sealt endale, osalt selle pärast, et neid müüdi ümbrikutega). Tuleb välja, et ümbrikus postkaardi saatmine on kohalikus mõistes kõvasti kallim. Kui lihtsalt kaardi eest küsitakse 1700, siis ümbrikus kaardi saatmise eest 2500. Ma ei tulnud selle pealegi, et selline erinevus on. Postkontoris ka ei mainitud. Ma tean, et Martin sai ühe enda ümbrikus kaardi kätte, aga teist ei saanud, nii et sellised kurvad lood neile, kes kaarte ootavad.
Mul on lemmikloom ka siin jälle. Genet (ma ei tea, mis ta eesti keeles on) on mu maja tega puu otsas endale kodu meisterdanud ja käib öösiti mu valguspüügil endale toitu hankimas. Nii armas tegelane. Neid peetakse osades riikides kassi asemel. Nummik tegelane.
Aga Vollukas kuluks lisaks genetile küll siin ära, sest hiiglaslikud rotid on liikvel. Ma enda toas pole veel neid näinud, aga lae peal jooksevad nagu hobused.
Oh,ma ei mäletagi, mis ma kirjutada tahtsin. Igastahes olen endiselt elus ja terve. Lihtsalt netti pole ja kohutavalt kiire on.
Mis siis uut...
Käisin nv Queen Elizabeth NPs jälle. Savann oli veidi rohelisem, aga mitte nii roheline kui võiks. Lõvisid ei näinud ikka. Aga jõehobu sai umbes 1 m pealt näha. See oli ka tore.
Üldiselt olen usakate gruppi sulandunud ning suhtlen ja liiklen nendega. Toredad inimesed täiesti.
Kuumalaine on siin. Peaks olema vihmahooaeg, aga on kuumalaine. Ikka kohe väga kuum on. Lisaks kuumalainele on röövikulaine ka. Olen kõrvuni röövikutes. Kõik nätsikud ja potsikud on neid täis. Ja kohe kuidagi ei saa neid joonele. Nii et tööd on praegu kõvasti.
Kurb uudis on see, et osad mu saadetud postkaardid ei jõuagi ilmselt teieni. Põhjus selles, et panin postkaardid ümbrikusse (osalt selle eesmärgiga, et paps saaks siis margid sealt endale, osalt selle pärast, et neid müüdi ümbrikutega). Tuleb välja, et ümbrikus postkaardi saatmine on kohalikus mõistes kõvasti kallim. Kui lihtsalt kaardi eest küsitakse 1700, siis ümbrikus kaardi saatmise eest 2500. Ma ei tulnud selle pealegi, et selline erinevus on. Postkontoris ka ei mainitud. Ma tean, et Martin sai ühe enda ümbrikus kaardi kätte, aga teist ei saanud, nii et sellised kurvad lood neile, kes kaarte ootavad.
Mul on lemmikloom ka siin jälle. Genet (ma ei tea, mis ta eesti keeles on) on mu maja tega puu otsas endale kodu meisterdanud ja käib öösiti mu valguspüügil endale toitu hankimas. Nii armas tegelane. Neid peetakse osades riikides kassi asemel. Nummik tegelane.
Aga Vollukas kuluks lisaks genetile küll siin ära, sest hiiglaslikud rotid on liikvel. Ma enda toas pole veel neid näinud, aga lae peal jooksevad nagu hobused.
Oh,ma ei mäletagi, mis ma kirjutada tahtsin. Igastahes olen endiselt elus ja terve. Lihtsalt netti pole ja kohutavalt kiire on.
Friday, April 8, 2011
Abiks ikka
Kuna Uganda internetisüsteem on otsustanud töö tegemisest loobuda, siis jäävad Sille postitused blogisse natuke harvemaks. Ärge muretsege, temaga on kõik korras.
Hääletoru Martin
Hääletoru Martin
Tuesday, April 5, 2011
krdi paavianid..
Sõid mu suhruroo-jupaka lillepotist ära. Teine juba kasavas ja ajas endale lehti. Mölakad!
Ja üldiselt pole endiselt minu pärast muretseda vaja, sest sõda on teile lähemal kui mulle.Ma sõdin siin ainult ahvidega..
Ja üldiselt pole endiselt minu pärast muretseda vaja, sest sõda on teile lähemal kui mulle.Ma sõdin siin ainult ahvidega..
Monday, April 4, 2011
.
Pean teile seiga jälle jutustama, tõestamaks, et elu on naljakam kui mistahes komöödia.
Mu kauaaegne austaja/(ahistaja) naaberkülast, saatis mulle väga uhke sõnumi, et ta on nüüd enda tuntud onu juures (nimesid ei nimeta, aa ma arvan, et paljud jagavad nime ise ära) Paldiski sadamas laojuhataja, et tal on nüüd võimu ja raha ja on üldse tähtis mees. Ega mul polnud midagi nii rabavat talle vastata peale selle, et olen Tartu Ülikooli teadusprojekti Uganda vihmametsas läbi viimas. Raha suurt pole, võimu ka mitte, aga elu on ikka suurepärane :D Ja ilma rikka onuta :D
Pidin lihtsalt rääkima, sest elu on mõnikord nii naljakas. Sest rikkad onud avaldavad mulle hullu moodi muljet..mitte!
Mu kauaaegne austaja/(ahistaja) naaberkülast, saatis mulle väga uhke sõnumi, et ta on nüüd enda tuntud onu juures (nimesid ei nimeta, aa ma arvan, et paljud jagavad nime ise ära) Paldiski sadamas laojuhataja, et tal on nüüd võimu ja raha ja on üldse tähtis mees. Ega mul polnud midagi nii rabavat talle vastata peale selle, et olen Tartu Ülikooli teadusprojekti Uganda vihmametsas läbi viimas. Raha suurt pole, võimu ka mitte, aga elu on ikka suurepärane :D Ja ilma rikka onuta :D
Pidin lihtsalt rääkima, sest elu on mõnikord nii naljakas. Sest rikkad onud avaldavad mulle hullu moodi muljet..mitte!
Sunday, April 3, 2011
tralallaa
Eile olin jällegi teile kirjutamas, kui nett otsustas jäädavalt lahkuda.
Niisiis..copy-paste eilsest..
Tuleb tõdeda, et ega siin elust ja olust väga lihtne pilte teha pole. Kohalikud on üsna pildistamise vastu, kuna arvavad, et neil on õigus selle eest raha saada, et neid või nende omandit pildistati. Linnas käies ei võta ma üldse fotokat kaasa, kuna tiheda liikluse sees tõmbab suvaline mootorrattur selle lihtsalt käest ära. Mu fotoka raha eest saab siin endale maja osta. Nii et ega see piltide tegemine siin nii lihtne ole. Peate leppima loomade-lindude piltidega, sest nende käest ei saa fotot tehes vähemalt tappa :D
Aga kohalikest oludest niipalju, et:
- internett on siin aina vähem olemas, mis tekitab meelehärmi.
-Naabrid otsustasid enda tekki väljas tuulutada. Aga kuna siin on keemiarevolutsioon ja kõik täissünteetika (olgugi, et puuvill kasvab põllul), siis pärast majapidajanna ei triikinud tekki ka mitte vaikse kuumusega. Ohohoo...Noormehel on nüüd seljal 12 punast mädast mangoflyde vaklade punni. Päris rõve vaatepilt. Motivatsioon sokitriikimiseks kohe tõusis.
- Kes tahab filmist Last King of Scotland täiselamust saada, peaks seda Ugandas vaatama. Ega on ju praegugi presidentaalne pooldiktatuur siin. Ja Uganda toetab Gadaffit praeguses sõjas..nii et..jah.
Eile oli ilus tähistaevas. Uganda sumedatele õhtutele on omane suits. Ümbruses põletatakse metsa ja põldu nii kui jõutakse. Siinsel puidupõlemisel eraldub teistsugust lõhna. Sellist maguskirbet. Otse lõkke ääres mina istuda ei suuda. Süda läheb pahaks sellest lõhnast.
Arvan, et varsti pole siin vihmametsast midagi järgi, sest Ugandas on 30 miljonit inimest ja 50 protsenti rahvastikust on alla 18 aastased ja kuna meditsiin teeb siin imesid, siis kasvavad suht enamus lapsed suureks kah, kes sünnivad. Mis aga omakorda tähendab seda, kuidagi peab ju rahvast toitma ja kusagile nad elama panema. Neil puudub igasugune arusaam jätkusuutlikusest. Kui küsida, et mida kõik need lapsed tulevikus tegema hakkavad, siis vastatakse, et nad lähevad linna. Nii...ja edasi? Siinsed linnad on enamuses suured agulid, kus solk ja muu kraam voolab otse tänavatel. Aga taaskord, kuna meditsiin teeb imesid, siis suurte epideemiatega eriti arvestada ei saa. Üsna kindel, et loodusest ei jää siin midagi järgi.
Keemiarevolutsioon on siin ka kõva. Näiteks rääkis üks usakas, et ta aednik eelmises elukohas mürgitas ennast ära, kuna kasutas magamistoas mingit eriti tõhusat kraami, mis Euroopas ja USAs on ammu keelatud.Noo ja surigi ära. Ega siin ju mingeid norme ei järgita, mida rohkem, seda uhkem.
Ostsin endale piima poest. Pakil oli suur kiri värske ja tervislik. Parim enne oli selle aasta detsembris. Noo ma parem ei mõtle, mis sinna piima sisse pandud oli, et see "värske ja tervislik" püsiks.
Hakkab vaikselt tundma andma, et 2 kuud pole piima- ega lihatooteid söönud. Küüned on nagu paberist. Kuna ma tavaliselt söön päevas suure topsi jogurtit vähemalt ära, siis jogurti isu on küll. Siinne jogurt on selline meeldiv keemia. 2 korda olen ostnud, aga parem on ilmselt mitte osta. Liha ei suuda siin lihtsalt osta. Liha seisab turul nädala hullu kuumusega, veri ja lehmapead seal samas. Miljon kärbest ümber ja hull lehk. ÕÕÕÕÕÕ....väga ei isuta.
Noo vot, loodan, et Tarmo jäi nüüd rahule.
Mingine kakk, söögikord, minu korvike ja mina valguspüügivarustuses. Mitu ahvi on puuotsas?
Niisiis..copy-paste eilsest..
Tuleb tõdeda, et ega siin elust ja olust väga lihtne pilte teha pole. Kohalikud on üsna pildistamise vastu, kuna arvavad, et neil on õigus selle eest raha saada, et neid või nende omandit pildistati. Linnas käies ei võta ma üldse fotokat kaasa, kuna tiheda liikluse sees tõmbab suvaline mootorrattur selle lihtsalt käest ära. Mu fotoka raha eest saab siin endale maja osta. Nii et ega see piltide tegemine siin nii lihtne ole. Peate leppima loomade-lindude piltidega, sest nende käest ei saa fotot tehes vähemalt tappa :D
Aga kohalikest oludest niipalju, et:
- internett on siin aina vähem olemas, mis tekitab meelehärmi.
-Naabrid otsustasid enda tekki väljas tuulutada. Aga kuna siin on keemiarevolutsioon ja kõik täissünteetika (olgugi, et puuvill kasvab põllul), siis pärast majapidajanna ei triikinud tekki ka mitte vaikse kuumusega. Ohohoo...Noormehel on nüüd seljal 12 punast mädast mangoflyde vaklade punni. Päris rõve vaatepilt. Motivatsioon sokitriikimiseks kohe tõusis.
- Kes tahab filmist Last King of Scotland täiselamust saada, peaks seda Ugandas vaatama. Ega on ju praegugi presidentaalne pooldiktatuur siin. Ja Uganda toetab Gadaffit praeguses sõjas..nii et..jah.
Eile oli ilus tähistaevas. Uganda sumedatele õhtutele on omane suits. Ümbruses põletatakse metsa ja põldu nii kui jõutakse. Siinsel puidupõlemisel eraldub teistsugust lõhna. Sellist maguskirbet. Otse lõkke ääres mina istuda ei suuda. Süda läheb pahaks sellest lõhnast.
Arvan, et varsti pole siin vihmametsast midagi järgi, sest Ugandas on 30 miljonit inimest ja 50 protsenti rahvastikust on alla 18 aastased ja kuna meditsiin teeb siin imesid, siis kasvavad suht enamus lapsed suureks kah, kes sünnivad. Mis aga omakorda tähendab seda, kuidagi peab ju rahvast toitma ja kusagile nad elama panema. Neil puudub igasugune arusaam jätkusuutlikusest. Kui küsida, et mida kõik need lapsed tulevikus tegema hakkavad, siis vastatakse, et nad lähevad linna. Nii...ja edasi? Siinsed linnad on enamuses suured agulid, kus solk ja muu kraam voolab otse tänavatel. Aga taaskord, kuna meditsiin teeb imesid, siis suurte epideemiatega eriti arvestada ei saa. Üsna kindel, et loodusest ei jää siin midagi järgi.
Keemiarevolutsioon on siin ka kõva. Näiteks rääkis üks usakas, et ta aednik eelmises elukohas mürgitas ennast ära, kuna kasutas magamistoas mingit eriti tõhusat kraami, mis Euroopas ja USAs on ammu keelatud.Noo ja surigi ära. Ega siin ju mingeid norme ei järgita, mida rohkem, seda uhkem.
Ostsin endale piima poest. Pakil oli suur kiri värske ja tervislik. Parim enne oli selle aasta detsembris. Noo ma parem ei mõtle, mis sinna piima sisse pandud oli, et see "värske ja tervislik" püsiks.
Hakkab vaikselt tundma andma, et 2 kuud pole piima- ega lihatooteid söönud. Küüned on nagu paberist. Kuna ma tavaliselt söön päevas suure topsi jogurtit vähemalt ära, siis jogurti isu on küll. Siinne jogurt on selline meeldiv keemia. 2 korda olen ostnud, aga parem on ilmselt mitte osta. Liha ei suuda siin lihtsalt osta. Liha seisab turul nädala hullu kuumusega, veri ja lehmapead seal samas. Miljon kärbest ümber ja hull lehk. ÕÕÕÕÕÕ....väga ei isuta.
Noo vot, loodan, et Tarmo jäi nüüd rahule.
Mingine kakk, söögikord, minu korvike ja mina valguspüügivarustuses. Mitu ahvi on puuotsas?
Subscribe to:
Posts (Atom)