Wednesday, November 30, 2022

jumal

 Tänane hommik Soomes algas sellega, et bioloogia osakonna koristaja küsis mult, et mis religiooni ma kuulun. Ütlesin, et mul ei ole jumalat ega religiooni. Ta naeratas sõbralikult ja ütles, et on ju, kuna ma ju ärkasin täna hommikul üles. Ütlesin, et jumalal ei ole minu ärkamisega mingit tegemist (sest päriselt ajas Anu mu üles ja mitte jumal. Vähemalt ei ole ma näinud mingeid tõendeid selle kohta, et Anu võiks jumal olla). Ta küsis, et kes siis minu üle valvab kui ma magan. Ütlesin, et kui Martin on olemas, siis ilmselt tema ja üldiselt saan ise magamisega hakkama.Vastus sellele oli muidugi, et jumal on see, kes mind valvab kui ma magan ja on andnud mulle veel ühe hommiku (noo, tänan selle suurepärase hommiku eest, mil saan end jälle seaks vihastada enne tassi kohvi). Ütlesin, et lõpetame selle vestluse siinkohal. Ta ei lõpetanud. Küsis mult, et kuidas ma siis seletan seda elu, mis mulle on antud ja mis täidab kogu maailma. Ütlesin, et evolutsioon seletab. Tema vastus oli muidugi kohe, et jumal. Et see ei ole mingi maagia kui seemnest puu kasvab vaid jumal teeb seda. Nagu jumal on andnud mulle elu. Siinkohal hakkasin minema punasesse tsooni enda kannatusega. Ütlesin, et just nimelt ei ole maagia, sest teadus suudab seda kõike seletada ja teadlased saavad üsna hästi aru, kuidas puu kasvab. Selle peale oli vastus, et teadus ja teadlased ainult loovad segadust ja ei tea, kuidas asjad tegelikult on. Ja ma olen ülikoolis ja pean pidama sellist vestlust hommikul enne kella kaheksat!!! See ei ole esimene kord, kui ma sama vestlust pean. Olen ka Tartus samuti koristaja ja ühe enda bioloogiatudengiga sarnast vestlust pidanud. Ma olen bioloogia/zooloogia osakonnas ja pean kaitsma teadust ja teaduslikke meetodeid. Lause vastu, et ma usun, et nii on, seega nii on, ei saa ühegi loogika ega argumendiga. Ja kui mina olen end järgmise maohaavandi veerele vihastanud, siis lippab koristaja enda mopiga minema ja usub, et tuleb päev, mil jumal näeb ta pühendumist ja toob talle parema elu. Selleteemalisi vestlusi oleme me juba palju varajastel hommikutundidel pidanud, et jumala abiga tuleb kord õnn õuele kui vaid oodata...Põrgusse!