Vaatasin filmi Klass. Polnud enne näinud. Vägisi kippusid silme ette pildid enda kooliajast. Meil olukord nii hull ei olnud. Aga ei saa ka öelda, et oleks hoopis teistsugune olnud. Kurb on see, et Klass ei ole elukauge kunstiline liialdus. Koolielu oli karm. Nii mõnegi inimese enesehinnang ja minapilt said igaveseks kahjustatud. Mõtlen sellele tihti. Huvitav, kuhu „liidrid“ tänaseks jõudnud on? Kas nad on saavutanud arengutaseme, et endale ausalt tunnistada: ma käitusin nagu täielik värdjas. On nad vähemalt mõttes vabandust palunud nende solvangute, alanduste ja kiusamise eest? Aga eks nad olid ise ka katkised lapsed ja noored, kes ei osanud muud moodi endaga hakkama saada kui teisi katki tehes, et teiste kannatustest natukene rõõmu tunda ja ise nii parem näida. Loodan, et neile on andestatud. Kahtlen, et neist on saanud inimesed, kes oskaksid andestust paluda. Kuid ehk siiski...
