Sunday, September 15, 2013



14.09.13
Ikka uudist ei miskit. Elu läheb vaikselt. Eile oli Davidiga kinoõhtu. Täna sai korra linnas käidud ja muud põnevat nagu polegi. See kord on kuidagi imelik see siin olek. Esiteks selle pärast, et kolme nädala pärast tulen koju käima-pole nagu ei siin ega nagu kodus. Teiseks on siin uurimisjaamas niiiiiiii vaikne. Õhtutel on kõik enda tubades ja mingit seltsielu kui sellist pole (Hakkasin juba enese lõbustamiseks 650 lk paksust ökoloogiaõpikut lugema ja märkmeid välja kirjutama). Eelmine kord oli üsna teisiti siin. Esiteks olid kõik majad rahvast täis, õhtuti sai küünla ümber kogunetud ja juttu aetud ning nädalavahetustel oli alati mingine väike väljasõit. Põhjanaabritest kaasvõitlejad lähevad 20.30  magama, aga ma pean vähemalt 23ni üleval passima, et valguspüüki teha. Kuidagi natuke üksik on olla.
Võibolla nii palju on uudist, et ma olen ikka päris julge. Ütlesin Heikkile, et pühapäeva hommikul mina kell 6 üles ei tõuse ja valguspüüki ei tee. Magan suisa kella 8ni ilmselt :D (magasin suisa 8.30ni). Heikki arvas küll selle peale, et välitöödel pole pühapäevahommikuid ja kaua magamist, aga kui ma olen 4 kuud suht järjest välitöödel, siis nagu kohe mitte kuidagi ei saa ilma magamata olla. Kõik teised on siin usinad hommikuinimesed, aa nohh..minu jaoks väljaspool Ugandat kellaaegu, mis algavad 6, 7 ja 8ga ei eksisteeri.  Praegu näevad mu päevad välja umbes nii: 6.00 heliseb telefon, 6.30ks üritan end valguspüügilina juurde lohistada, 7.30 hommikusöök, 8st tulevad assistendid ja algab tööpäev, 12 lõuna, pärast lõunat veel veidi tööd,(umbes 16st on praegu töö valmis, kuna tööd pole eriti), 18st õhtusöök ja 19st on pime ja päev ametlikult läbi. Pärast seda loen meile, vastan kirjadele ja teen „koduseid töid“. Teised lähevad umbes 20.30 magama. Kui olen väsinud, siis magan ka mõne tunni, kui väsimust pole, siis kirjutan teile ja loen ökoloogiaõpikut. 22.30 vean ennast taas valguspüügilina juurde. Umbes 23.30 sätin magama. (00-06 käin kodruvalt vetsus ja ajan rotte ning sipelgaid mööda maja taga). Pidev ärkamine ja mõne tunni kaupa magamine on üsna huviatav- selline videomängu tunne on. Kui kell näiteks 22.30 heliseb, siis on ikka suht segadus, et kus ma olen, miks ma sellisel kellaajal üldse magan ja mille paganama pärast ma ärkama pean. Väsimust veel tekkinud õnneks ei ole.

No comments:

Post a Comment