08.09.13

Teadlase elu Aafrikas on glamuurne-päev läbi roogid röövikute junne ja õhtul nohistad meelelahutuseks sokke triikida. Jep..just selle glamuuri pärast olengi juba kolm aastat järjest kolmeks kuuks enda asjad pakkinud ja jätnud maha kõik, mis mulle veel kallis. Ainult need, kes ise teaduses on, teavad, kui kaugel glamuurist teadus on. Jah muidugi, välitööd Aafrikas ongi ikka üsna sigalahe, aga enamus teist ei tea, et selle taga on ülipikad tööpäevad, pidev väsimus ja selle kõige kallima ohverdamine. Kui ma teen kiire arvutuse, siis viimased 3 aastat olen Martinit näinud umbes 100-l päeval aastas. Ülejäänud 265 päeva aastast olen ma abielus Tartu Ülikooli ja hariduse/teadusega.

 .... aga samas ei tahaks ma olla mitte kusagil mujal ega teha mitte midagi muud. Olen täpselt siin, kus tahan olla ja ma armastan igat päeva enda elust- kõige võlude ja valudega. Kui ma peaksin homne päev surema, poleks mul ühtegi kahetsust- ainult rõõm hästi elatud elust. Tõsi ta on, haiget on saanud need, kes mind armastavad/on armastanud, et saaksin tänasel päeval nii öelda- kuid neile teadmiseks- see pole olnud asjata.

09.09.13

Soomlastel on kaasas mingi superfotokas. Pärast selle käes hoidmist ei taha enda oma poole nagu väga vaadatagi. Õnneks on mul au seda aparaati igapäevasel enda tegemistes rakendada ning pärast nende lahkumist, jääb see peen aparaat mulle kasutada. Fotod on nii head, et nendelt saab liblikate tiivasoomuseid ükshaaval soovi korral lugeda. Ainus häda selle ilusa asja juures on see, et kui ma hommikul 6-7 vahel sellega pilte lähen valguspüügist tegema, värisevad mu käed veel umbes sama palju kui joodikul hommikuti enne järgmise pudeli saamist. Mu käed ei ole ka muidu kõige stabiilsemad, aga varahommikutel ei ole ma kohe kindasti enda parimas vormis. Aparaat võib ju võimas olla, aga mu käed hoolitsevad selle eest, et pildid ikka kehvad oleksid.

Kohalik mobiilivõrk on siin ikka ka tore. Siia tulles laadisin 10 euri arvele, lootuses, et jätkub nagu kogu kuuks, kui kõnesid Eestisse eriti pikalt mitte teha. Reedel otsustasin Martinile helistada. Me ei saanud 30 sekunditki rääkida, kui ma operaator teatas, et raha on arvelt otsas. Tundus nagu ilgelt kahtlane, aga noo..kui otsas siis otsas. Laupäeval panin uuesti 3 eurot arvele. Täna pidin tööasjus Eestisse helistama ja ei saanud jällegi rohkem kui mõniteist sekundit rääkida, kui operaator teatas, et raha otsas. Saatsin Isaiahi linna uurima, et mis pagan nagu toimub, kuna ennemuiste oli kõneminuti hind Eestisse u 400 shillingit  (1 eur= 3400 shillingit). Mis siis tuli välja: teeniduses unustasid sealsed neiukesed mainida, et kui tahan riigist välja helistada, pean eraldi paketi endale tegema (selle eest loomulikult ka maksma) ja nii kaua, kuni ma ei ole sedapaketti teinud, võtavad nad iga kord mult arvelt kogu raha ära, kui üritan riigist välja helistada. Ühesõnaga pandi mult selle 3 euri asemel, mis ma tegelikult see nädal kulutanud olen, igaks juhuks lisaks ka 10 euri tuuri...riigi turvalisuse nimel. Krdi...Ma ei taha mõeldagi, mis see telefoniarve kahe numbri peale see kuu kokku tuleb. Kuna olen pidanud Eesti numbrit ikka Eestisse helistamiseks kasutama, siis arvan, et see nädal sai üks 25 euri küll maha visatud tänu suurepärasele kohalikule mobiilivõrgule. Kui linna lähen, saavad nad esinduses pahast muzungut näha. Ühesõnaga, ärge keegi mitte enam lootkegi, et ma teile helistan ja ärge parem mulle ka helistage

olevants..