22.09.13

20-21. sept käisime natuke ringi kolmas. Käisime teiselpool Rwenzori mägesid ehk siis uurisime Kongo piirialasid. Rwenzori mäed on vaimustavad, aga teiselpool mägesid on hoopis teine maailm.  Seal on suured tasandikud, teistsugune vihmamets, hoopis kuumem kliima ja tigedamad putukad. Külstasime Semliki rahvusparki, kus on kuumaveeallikad ning  teisemoeline vihmamets. Kibale on umbes 1300 m kõrgusel, kuid Semliki 600-700 m kõrgusel, mistõttu on seal palav, õhk ei liigu ning päike tundub kuumaveeallikate vahel eriti tige. Mets on madalam ning seal leidub ohtralt palme. Rwenzori mäed on paljaks raiutud ning tunduvad üsnagi erosiooniohtlikud. Hiinlased on ehitanud suurepärase maantee Fort Portali ning Kongo vahele. Motiivid selleks on segased ning kaheldavad (ilmselt loodavad saada kasu Uganda naftavarudest, mis kusagil seal piirkonnas peaksid olema). Üheltpoolt on tore, et on suurepärane maantee läbi mägede, kuid teiselt poolt on see suurepärane ühendus kodusõdades vaevlevate alade ning mässulistega, mis mind isiklikult tegi seal olles veidi närviliseks.  Bundibugyo linn on üks suur põgenikelaager. Ma ei oska hinnata, palju seal Kongo põgenikke on, kuid kui enne siia tulekut Briti ajalehti lugesin, siis hinnati põgenike arvu 60 000le. Semliki rahvuspargis uurimistööd tegev Scott ütles, et kaks korda nädalas tuuakse Kongost 11 bussitäit põgenikke, kellele püütakse mujal Ugandas varjupaik leida. Üldiselt tunnen ma end Ugandas turvaliselt, kuid see piikond oli veidike kõhe. Loodus oli muidugi imeline, inimesed enamjaolt sõbralikud ja emotsioonid reisikesest positiivsed. Nohh..kui need pügmeed välja jätta, keda me külastasime. Ühesõnaga, kui keegi paluks mul iseloomustada pügmeesid, siis teeksin seda nii: Keskmisest pisemad mustanahalised inimesed, kes on laisemad kui laisloomad ning loodavad elus läbi ajada kanepi suitsetamise ja turistide petmisega. Ja pealegi pole nad enam miskit nii pisikesed. „Kuningas“ oli veel väikest kasvu, kuid järgnevad põlvkonnad on segunemise tõttu ikka juba 30 cm pikemaks veninud, kui nad peaksid olema. Kohalik uskumus kuulutab, et pügmeenaisega magamine ravib sajast tõvest (ma pakuks küll, et pügmeenaisega magamine toob endaga kaasa sada tõbe), mistõttu ei ole nad enam nii pisikesed ühetegi. Kogu nende tegevus ongi suunatud raha väljapetmisele/-pressimisele ning olesklemisele. Ei olnud eriti võimas kogemus neid näha. Hea meel, et kõigi enda asjade ning rahakoti ning suurema osa raha sealt tulema sain. Pilte mul neist pole, sest piltide tegemise eest küsisid nad 13 euri, mida ma muidugi nõus maksma ei olnud. Isemoodi tegelased igastahes.

Põhjanaabrid juba lahkuvad järgmine nädal osaliselt ning 2 nädala pärast on taas mindki võimalus korraks Eestimaa pinnal näha. Üldiselt on kõik hästi ning ilmad on soojemad kui siia saabudes. Tööga on olukord nukker, sest putukad keelduvad taaskord koostööst. Heikki juba naljatas, et ma pean ainult Tartus püsima edaspidi, sest igakord kui ma enda nina siia pistan on tegu mingi ennenägemata olukorra ning väiksemat sorti ökoloogilise kriisiga. 

 kuumaveeallikas ja Sille

Rwenzori mäed

 maoke..

soo

..ikkagi troopika..