07.09.13

Eee...ma ei mäleta enam, mis ma eile tegin. Juu siis polnud miskit erilist. Korra sai linnas käidud, aga muidu vist tavaline päev.

Üldiselt on olukord siin igati ugandalik.  Hommikul seitsmest õhtul seitsmeni elektrit pole ja nohh, see mis praegu on, seda ma nagu ka väga elektriks ei kutsuks- sihuke valgusemäng käib. Iga veidi aja tagant lähevad labid kustu ja siis sähvatavad jälle üliheledalt põlema. Ma kujutan ette, kui hästi see kogu elektroonikale mõjub, mis ööseks on laadima pandud.

Täna hommikul kaotasime vee ühe 160 w pirni. Ei saagi aru, mis pagan siin toimub. Üks variant on see, et pärast pikka põuda on kõik linnud ja loomad on nii näljased, et lendavad pirnidesse ja lõhuvad need ära. Teine variant on, et see kohalik pinge on kõigele liig. Tänase pirni killud olid 4m raadiuses laiali, tänasin vaid õnne, et sel hetkel lambi all ei olnud.

Elektrik käis täna jälle juhtmeid õiget pidi ühendamas. Kõige naljakam on see, et sel tüübil on rakenduskõrgharidus. Tean seda, sest käisin ta koolilõpupeol 2011.  Tagasi tulles võtan igastahes elektrikute kummikindad kaasa, sest ma kohe üldse ei taha ühdegi kohalike ühendatud pistikut ega seadet näppida. Iga kord enne pistikute ühendamist loen väikse palve. Tänase päeva naljakaim seik oli ilmselt see, kui pidin meie vihmakindlast elektrisüsteemist vett välja valama. Polegi enne pistikutest ja kilbist vett välja valanud. Ja ma ei liialda, kui ütlen, et valasin sealt vett välja sest noo klaasike oli seal pikendusjuhtme pistikus seda vett küll. Aga pole hullu..kõik toimib jälle.

Veidi veel eksootilisem oli tänases päevas see, et siin sadas rahet. Korraks oli kogu maa rahest valge. Raheterad olid muidugi ka nii 7 mm ja suuremad. Lisaks elektrile pole siin ka juba 3 päeva vett olnud. Noo vesi on vihma näol olemas, aga kogumisüsteem või miski on tuksis ja mahutidesse ega mahutitest vett ei tule. Kolm päeva vihmametsas pesemata olla on üsna kriitiline nii endale kui teistele. Seetõttu õnnestus mul täna keset troopilist vihmametsa umbes pool tundi pärast rahet pesta ennast jääkülma rahesulamisveega. Päris tore. Mitte igaüks ei saa ilmselt öelda, et ta nii on teinud.

Täna oli ka esimene suurem kohtumine paavianidega. Võtsid teised kogu uurimisjaama üle. Mul oli vaja laborisse minna muidugi see hetk.Minu asukoha ja labori vahel oli terve kari paaviane. Pärast mõnda sügavat hingetõmmet otsustasin läbi karja kõndida. Jõudes aga labori juurde, avastasin, et keegi oli selle vahepeal lukku pannud. Seetõttu pidin uuesi läbi karja kõndima, et minna kaaslastelt võtit võtma ja siis veelkord läbi kõndima, et laborisse jõuda. Kõik jäid terveks see kord.

Ja nagu paavianidest vähe veel oleks, oli kogu päeva mu maja ümbrus paksult sipelgaid täis. Noo nendest olen ma küll surmani tüdinud. Väiksed vastikud värdjad. Õnneks neil niipalju oli viisakust, et nad läksid seekord ümber maja, mitte otse labi.

Paavianid ja sipelgad võiksid kuidagi üksteisele närvidele käia ja mind sellest ringist välja jätta.

Ja muidu vist polegi midagi põnevat toimunud. Öösel suurem vaksikutapp plaanis.

PS. Robert, sa võid lahkesti teisipäevasel koosolekul kõigile teada anda, et olen endiselt elus. Teised vist mu blogi ei loe.

PPS. Üks pai Vollule. Jupike võib ka ühe saada.  Ja keegi mingu söögu mu tomatid ära, hakkasid just nii kenasti valmis saama enne äratulekut.

...civet üritas mind just pikali joosta..