tervitused Ugandast!

ja kohal ma olengi. Täna on päris pikk päev olnud. Hakkasime 3öösel Kadrinast sõitma, et lennujaama jõuda. Tuisku õnneks polnud ja lennujaama jõudsime plaanitust isegi varem, mis oli vedamine, sest muidu poleks ilmselt lennukile jõudnud. tegelik seiklus algas muidugi juba lennujaama jõudes, kui Meeri võttisparkimispileti auto aknast, pärast mida aken keeldus üles tulemast. Igastahes sõitis ta vist lahtise aknaga Tartusse. Loodan, et nüüdseks on ta akna kinni saanud :)
Kuna mul oli huvitav pagas, siis jooksutati meid sellega lennujaama ühte otsa, siis teise otsa..turvakontrolli. pärast pooleteisttunnist jooksutamist vaatas turvatädi mind suurte silmadega ja ütles,et mul on ju pagasis kõik lubatud, et mis ma sekeldan siin sellega üldse. Pagasi kogukaaluks oli mul lõpuks 65 kilo. üksi poleks ma küll lennujaamas hakkama saanud, sest pagasit tuli lahti võtta, kokku panna, kiletada..siia vedada-sinna vedada. Igastahes suured tänud Liisile, Meerile ja Karinile.

turvakontrollis sain ka mitu korda edasi-tagasi joosta..kui lõpuks olin kõik enda arvutid, kaamerad, kaablid, kõvakettad, rihmad ja saapad küljest ära kiskunud lasti mind läbi. muidugi kontrolliti ka taskus olevat patsikummi ja taskurätti. 

Lend Tln-Amsterdam läks kiiresti. sain veel viimase heeringavõileva seal pugida. mingi jama ratastega oli lennukil, aga maandudes need õnneks töötasid ja kõik laabus. entebesse sõitsin..oh..mingi 8 tundi. ilgelt lahmakas lennuk oli. anti süüa-juua ja magada sain ka. nüüd siispealinnas Kampalas. Peter tuli mulle lennujaama väikese hilinemisega vastu ja tõi mu siia Kolping House hotelli. tundub üsna korralik koht Uganda kohta olevat.

esimesed muljed siin: Inimesed on väga sõbralikud ja toredad. autod on vanad, kiirused suured ja rool on valel pool. liiklus on tõesti õudne. kõik sõidavad risti-rästi, suunda ei näidata. jalakäijad, ratturid, segased mootorratturid ja bussid segamini. tee asemel on üks suur auk. inimsed on hilja tänaval, poed on lahti ja elu käib. tänavad on räämas- ega ma väga midagi näinud, sest siin on ikka suht pime õhtul. lisaks suits, tolm jne. liiklusesse minnes tuleb närvid maha unustada.

hotellis mult suht miskit ei küsitud, pandi kirja, et Sella saabus ja asi vask. raha ka ei tahetud. aa..ja soe on siin ka. praegu suht öösel on ikka 23 kraadi. mõnus. homme ilmselt suren palavusse. see on tänaseks päevaks suht kohu kokkuvõte. plaanis veel pesus käia ja magama ronida. väsimus on suht hull ja katus sõidab. ilmselt pingelangusest, sest viimased nädalad Eestis olid suht karmid.
nüüd siis aga olen siin ja eks siin näha, mis toimuma hakkab. päris lahe igastahes..