päev 1

üritasin magada kaua, aga hommikul kuuest hakkasid kitsed ja kuked akna all kisama ja palav oli ka. eriti hästi ei maganud, aga pole hullu. olin terve päeva peteriga linnapeal. käisin muuseumis ja jalutasin ringi. ma olen omaette vaatamisäärsus siin. mind sõna otseses mõttes katsuti tänaval. kõik muidugi arvavad, et ma olen ameeriklane, aga see selleks. liiklus on tõesti kohutav. tänavaid jalakäijatele pole, niisiis ukerdad sõidutee ääres ja loodad parimat. tänava ületamine on ikka paras katsumus-paned silmad kinni, jooksed autode vahele ja loodad parimat. adrenaliini saab lakke iga kord. HIRMUS! tänavad on mustad, solk ja prügi visatakse lihtsalt maha. ilm oli täna suurepärane, pärastlõunal veidi liiga palav, aga ikkagi super. käisime lõunal, pasta oli halb ja "päris" toitu polnud võimalik seal kohas saada. päraslõunal käisin peteri õel ja vendadel külas. nad üürivad linnas korterit, mis on umbes pool minu väiksest toas tartus ja elavad seal ma ei tea kui paljukesi. wcd jne polnud, aga selle eest oli u 2 m sammastega suur voodi. pere oli väga sõbralik ja tore. ta õde oli just süüa ka teinud, nii et sain enda esimese kohaliku suurepärase lõuna. tõesti hea oli, mingi kartulipudrumoodi puder mitte kartulist, riis, kaste ja liha. nämm-nämm. rääkisime igast asjadest ja väga tore oli.
raha süsteemist pole ma siiani aru saanud. näiteks limonaad maksab 1000 kohalikku raha, aga 1000000 eest saab juba maja ehitada ja 50000 rahatähega mul maksta ei õnnestunud, sest see oli liiga suur lihtsalt. nii et aru ma ei mõista..
homme veel Kampalas ja laupäeva hommikul sõidame ära..