kokkuvõte vahepealsest

13.02
Eile saabusime Kibale rahvusparki. Tee oli pikk, vahepeal üsna tolmune, aga muidu polnud viga. Nägin esimesi kangurlindude pesasid ja paaviane. Ega miskit muud peale sõitmise ja toidu hankimise eile suurt ei teinudki. Meil olid broneeritud kahetoalised majakesed siin viibimiseks, nii et ühes toas oleks labor ja teises eluruum. Loomulikult oldi see koht vahepeal ära unustatud, et me tuleme ja meie majakesed juba teistele antud. Saime ajutiselt mingid muud ruumid.

Päevad algavas siin üsna varakult. Hommikusöök on kell 7. Õnneks on meil kokk, nii et söögitegemise, nõudepesu ja muu sellise peale aega kulutama ei pea. Valgetele ja mustadele on siin näiteks eraldi toaletid. Kahtlane. Valgeid kutsutakse muzungudeks. Ja kui kusagil liikuda, siis lapsed hüüavad juba kaugelt: muzungu-muzungu how are you? Üritasime täna labori ka püsti panna. Siin on vaja veits puutööd teha ja mõned riiulid mu liblikatele meisterdada. Mu põhiliseks abistajaks siin on Peter. Käisime täna mööda laagreid ringi, jalutasime külas ja külastasid külas olevat Freerki laborit ja raamatukogu. Peab tunnistama, et Freerk teeb siin ikka kiiduväärt tööd. Kohtusin ka enda teiste field-workeritega. Kõik tundvad toredad ja abivalmid. Üritasin ka enda cameratrapi üles panna, aga see veel ei õnnestunud. Pea veits süvenema, et aru saada, kuidas asi toimib. Nägin täna kameeleoneid, antiloopi ning elevandi sõnnikut. Ka paavian oli ukse ette junni jätnud. Väga hoolitsev temast.
Teen praegu ka esimest vaksikupüügi katset. Soome professor Heikki lasi muidugi esimese laksuga juhtmeid ühendades pool elektrisüsteemi pimedaks. Nüüd sain ühe väikse haleda lambikese põlema ja ajan liblikaid taga, kui teised juba magavad.
Mis siis veel.. kohalik toit on ikka super. Täna sain õlis praetud sõõrikute moodi asju. Vääääääga head olid teised. Otile korjasin täna Pinus carribia (kirjapildis pole kindel) käbi. Siis avastasin siit veel jänesekapsa mingi liigi ja ingli trompetid kasvavad siin võsa eest. Paljude taimede puhul võib arvata sugulust Eesti omadega.
Mingi munakivi suurune põrnikas üritab mind oimetuks siin lennata...lähen räägin temaga paar karmimat sõna.


14.02.2011
Head sõbrapäeva kõigile! Tahtsin täna internetti pääseda, aga ei õnnestunud, sest uurimisjaama juhatajal polnud aega mulle wifiparooli ütlemiseks. See ju selline aega nõudev tegevus.

Hommikul tegin kiire valguspüügi koha kontrolli ja toppisin veel mõned tegelased purki. Kohtusin täna assistentidega külas olevas laboris ja tegime veits rohkem tutvust. Laborisse kõndimine siit võtab kiirel sammul aega 45 minutit. Meisterdasime kunströövikuid. Lapsepõlv tuli kohe meelde. Igastahes üritan nad küla laborist siia enda juurde kolida, sest ma ei jõua enda vaksikute ja topsikutega küll seda vahet jooksma hakata. Heikki vist väga ei rõõmusta selle üle, aga mis parata. Minu töö tahab ka tegemist
Assistendid näevad minus vist jõuluvana, sest nende mulle esitatavad soovid eeldaksid küll jõuluvana olemist. Ostad ühele märkmiku, siis tahavad kõik ja topelt. Eks ma üht-teist mulle mõistlikku olevat olen hankinud ka, eks siis ole näha, mida ülikool sellest arvab. Tundsin täna ka esimest kerget vastuseisu assistendi poolt, aga eks see ole vast mu katsetamine. Ei midagi hullu, mida ma kontrollida ei suudaks.
Sõitsin boda-bodaga (pm võrrist veits asisem liikur) Fort Portalisse. Sõitsin rattal ikka nii nagu valged naised sõidavad, mitte jalad viisakalt ühel pool- sündsusetu nagu ma olen. Endal võiks ka selline siin põristamiseks olla. 500 euri eest pidi üsna asise juba saama. Oleks kauem siin, siis mõtlesin ühe hankimisele. Ja kitse tahaks ka. Siinsed kitsed on sellised väiksed ja krapsakad ja elavad ei millestki. Keset tolmust linna on kits tänavapostki külge seotud ilma grammigi rohu ja veeta..ja ikka on ta rõõmus. Müstika. <
Linnast hankisin kummikuid ja kunströövikute tegemise materjali. Puitu pidin ka liblikakastide ostmiseks hankima, aga see ununes nagu ikka. Olen viimasel ajal unustama hakanud. Vanadus vist tuleb. Kohtusin ka Peteri emaga ja õe/vennatütrega. Taaskord äärmiselt toredad inimesed.
Kui ma tagasi tulen, ei ütle ma teile kellelegi mitu kuud tere. Siin tuleb sada korda päevas teretada. Hello! How are you? I’m fine. Selline mõttetu korrutamine, sest ega tegelikult ju ei taheta teada, kuidas läheb.. nõme brittidest jäänud viisakus.
Söök on siin küll super. Odav ja hea. Ostsin täna umbes kilo banaane ja ananassi 50 eurosendi eest. Kui sulle meeldivad riis, oad, lihahautised ja igasugu juurikamöksid- seda muidugi ühel söögikorral ja kõik korraga- on see koht paradiis. Kui ugandalased toitu nii jubedalt ei raiskaks, poleks ka mujal riikides näljahäda. Loomulikult on see liialdus, aga u 1/3 toidust jäetakse alati alles ja visatakse ära. Jube raiskamine.
Sain juba endale empako (1 kaheteistkümnest siinse rahva kasutatavast hellitusnimest) ka siin..Abwooli. Tähendab umbes midagi kassi või kiisu taolist. Martin rõõmustas, et võõrad mehed mind kiiskuks nüüd kutsuvad
Tegelikult unustan pidevalt pooled asjad rääkimata.  Üritan küll päeval pingsalt meeles pidada, et tahan seda, seda ja seda kirjutada, aga ööseks on juba meelest läinud. Taaskord..vanadus.
Lähen topin mõned vaksikud ja „vaksikud” purki


15.02.2011

Palju õnne Patsikule!

Täna käisin siis esimest korda metsas. See vihmamets on ikka paras võsa. Käisime kunströövikuid lehtedele kleepimas. Teised kleepisid ja ma üritasin puudega tutvust teha. Peale Pinuse  ja Prunuse siin tuttavaid puuliike kohanud ei ole. Araucaria ka, aga see ei lähe arvesse. (Emale: ingli trompetid kasvavad siin võsana.) Nägin elevantsikute jälgi ja pildistasin black-white colobus ahvi. Paganama ahvid ei taha siin üldse poseerida. Üldiselt on raske vihmametsas head pilti saada. Valgus mängib ikka jubedat moodi. Mõne õnneks sain.
Üks assistentidest Francis on 50 aastane. Freerk ütles, et Francis hakkab juba metsas käies aeglaseks jääma ja et ta ei jõua enam hästi. Noh, 24 aastasel Sillel oli igastahes tükk tegemist, et temaga sammu pidada. Siinne niiske metsaõhk võtab kopsu kergelt kinni ikka vahepeal.
Täna kella 5 paiku varjus 31 kraadi sooja. Ei saa nagu aru, et on veebruar. Selline juuli tunne on. Talv ja külm tundub juba nii kauge.
Vihmametsast niipalju, et seda on siin üle 7000 km2. Vihmametsa ümber on peamiselt banaani-ja teekasvandused. Alepõllundus trügib võimsalt peale.

Täna jõudis lõpuks kohale, kus ma olen ja et ma olen siin 3ks kuuks (vabandused neile, kes eelistaksid minuga koos olla). Veits kõhe hakkas, aga samas on hea vaheldus kunstvalgusega laborile. Tänan südamest tegelasi, kes mu siia saatsid. Mul on küll kahtlus, et ma pole just parim vaksikute tundja, keda siia saata, aga teen mis oskan ja suudan.


16.02.2011
Veetsin pool päeva täna metsas röövikuid otsides. Neljakesi 4 tundi otsides leidsime 11 röövikut. Lõpetades oli endal juba vaksiku tunne. Bonny uhkus sai ka täna riivatud, kuna leidsin sama palju röövikuid kui tema
Umbes 10 pealine paavianide kari istus mul täna ukse all. Sain hunniku häid pilte. Punast colous ahvi nägin ka, aga temast sain ainult tagumiku pildile. Muidu möödus päev kenasti, puid õppides, vaksikuid vahtides ja pildistades.
Ja muuseas, ärge tulge ütlema, et ma teist seal ei hooli, kuna maksin just 15 dollarit ja kulutasin 48h enda närve