Paar ööd tagasi ärkasin kell 4 selle peale,et tundisin, kuidas puuk mind jurab keset selga. Üritasin ikka ühte pidi ja teist pidi, aga paganama raske on enda seljal pinsettidega puuki surkida. Kuna hommik oli veel mõne tunni kaugusel ja kohe mitte ei tahtnud puuk kasisus magada, otsustasin Caroline üles ajada. Igastahes puugist sain lahti.
Mul on siin üldse kohutavalt palju puuke pidevalt. Päevas ikka 2 tükki tuleb ära.
Eile öösel kell 3 oli Caroline mu ukse taga: Sille, kas sa laske kuulsid? mis toimub? Loomulikult Sille ei kuulnud laske, sest Sille magas, olgugi, et mu assistendid 2 km kaugusel külas ka nende peale üles ärkasid.Elevandid olid liiga julgeks läinud ja seetõttu hirmutati neid. (üldiselt on mul vantsidest kahju, sest nad on siin suht nurka surutud ja igal võimalusel aetakse neid minema, pannakse lõiketraadist lõkse või tehakse muid jubedusi. Üldse kirjeldavad kohalikud londisteid kui verejänulisi elajaid. Ei mina usu. Ja kui ongi nii, siis on see ära teenitud. Mina oleksin ka tige.)
4.40 ärkasin ma taaskord puugi peale üles. Seekord sain selle ise kätte.
Ühesõnaga öösiti siin igav ei hakka.
No comments:
Post a Comment