Käisin täna juuksuris. Punusin mõne patsi pähe. Tahtsin patsidesse oranži või punast tooni, nohh sain tumepunakas-lilla. See selleks. Eks ma harutan need nii kui nii varsti lahti, kuna esiteks ei saa nendega pead pesta (kohalikud vist ei pese pead) ja teiseks näen ma lihtsalt kohutav välja. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.(Pilte saab Caroline'i lehelt näha.)
See naisterahvas, 25 aastat vana, kes mulle neid patse punus oli igati meeldiv ja kena. Tal oli 5 kuune asjalik tütreke ka. Rääkisime elust ja olust. See neiu kolis siia kusagilt kaugemalt. Nii et pere tal lähedal ei ole, kes lapsega aitaks. Enda juuksuritööst pidi ta praktiliselt loobuma, sest see küla on väga väike ja kliente ei ole. Mees töötab siin samas ja on radade puhastaja. Mees kodustes töödes ei aita. Lapsega ei tegele üldse. Pärast tööd käib kodus söömas ja siis läheb baari jooma. Joomingult tuleb, kui nemad juba lapsega magavad. Neiu rääkis, et ta tahaks ka enda juuksed punutud saada (nende juuksed lähevad punumata väga takuseks ära), aga mees ei luba. Ütleb, et raha raiskamine ja käsib juuksed ära ajada. Neiu, aga ei taha enda juukseid ära ajada, kuna see on vaesuse märk siin. Oli näha, kui õnnetu ja väsinud ta on. Üldse hoitakse mehi siin nagu s...a pilpa peal. Üksi olemine on häbiasi. Mistõttu lepitakse suht kõigega. Naised teevad kõbla moodi asjadega põllul tööd üks laps seljas ja mitu mulla sees püherdamas. Mehed istuvad vilus ja joovad.
Mu assistent Edith rääkis, et ta tahaks kooli tagasi minna ja keskkooli lõpetada ja siis mingi eriala kursustel omandada. Aga mees ei luba. Kardab, et kui naine liiga tark, siis läheb ära tema juurest.
Kui aus olla, siis enamustele meestele tahaks küll siin vastu vahtimist anda...Nii, et kõik need, kes mind enne tulekut manitsesid Martinit mitte mõne musta mehe vastu vahetama, võivad täiesti rahulikud olla, sest kellegi pärisorjaks ei hakka mina elu sees.
No comments:
Post a Comment