Niisiis..copy-paste eilsest..
Tuleb tõdeda, et ega siin elust ja olust väga lihtne pilte teha pole. Kohalikud on üsna pildistamise vastu, kuna arvavad, et neil on õigus selle eest raha saada, et neid või nende omandit pildistati. Linnas käies ei võta ma üldse fotokat kaasa, kuna tiheda liikluse sees tõmbab suvaline mootorrattur selle lihtsalt käest ära. Mu fotoka raha eest saab siin endale maja osta. Nii et ega see piltide tegemine siin nii lihtne ole. Peate leppima loomade-lindude piltidega, sest nende käest ei saa fotot tehes vähemalt tappa :D
Aga kohalikest oludest niipalju, et:
- internett on siin aina vähem olemas, mis tekitab meelehärmi.
-Naabrid otsustasid enda tekki väljas tuulutada. Aga kuna siin on keemiarevolutsioon ja kõik täissünteetika (olgugi, et puuvill kasvab põllul), siis pärast majapidajanna ei triikinud tekki ka mitte vaikse kuumusega. Ohohoo...Noormehel on nüüd seljal 12 punast mädast mangoflyde vaklade punni. Päris rõve vaatepilt. Motivatsioon sokitriikimiseks kohe tõusis.
- Kes tahab filmist Last King of Scotland täiselamust saada, peaks seda Ugandas vaatama. Ega on ju praegugi presidentaalne pooldiktatuur siin. Ja Uganda toetab Gadaffit praeguses sõjas..nii et..jah.
Eile oli ilus tähistaevas. Uganda sumedatele õhtutele on omane suits. Ümbruses põletatakse metsa ja põldu nii kui jõutakse. Siinsel puidupõlemisel eraldub teistsugust lõhna. Sellist maguskirbet. Otse lõkke ääres mina istuda ei suuda. Süda läheb pahaks sellest lõhnast.
Arvan, et varsti pole siin vihmametsast midagi järgi, sest Ugandas on 30 miljonit inimest ja 50 protsenti rahvastikust on alla 18 aastased ja kuna meditsiin teeb siin imesid, siis kasvavad suht enamus lapsed suureks kah, kes sünnivad. Mis aga omakorda tähendab seda, kuidagi peab ju rahvast toitma ja kusagile nad elama panema. Neil puudub igasugune arusaam jätkusuutlikusest. Kui küsida, et mida kõik need lapsed tulevikus tegema hakkavad, siis vastatakse, et nad lähevad linna. Nii...ja edasi? Siinsed linnad on enamuses suured agulid, kus solk ja muu kraam voolab otse tänavatel. Aga taaskord, kuna meditsiin teeb imesid, siis suurte epideemiatega eriti arvestada ei saa. Üsna kindel, et loodusest ei jää siin midagi järgi.
Keemiarevolutsioon on siin ka kõva. Näiteks rääkis üks usakas, et ta aednik eelmises elukohas mürgitas ennast ära, kuna kasutas magamistoas mingit eriti tõhusat kraami, mis Euroopas ja USAs on ammu keelatud.Noo ja surigi ära. Ega siin ju mingeid norme ei järgita, mida rohkem, seda uhkem.
Ostsin endale piima poest. Pakil oli suur kiri värske ja tervislik. Parim enne oli selle aasta detsembris. Noo ma parem ei mõtle, mis sinna piima sisse pandud oli, et see "värske ja tervislik" püsiks.
Hakkab vaikselt tundma andma, et 2 kuud pole piima- ega lihatooteid söönud. Küüned on nagu paberist. Kuna ma tavaliselt söön päevas suure topsi jogurtit vähemalt ära, siis jogurti isu on küll. Siinne jogurt on selline meeldiv keemia. 2 korda olen ostnud, aga parem on ilmselt mitte osta. Liha ei suuda siin lihtsalt osta. Liha seisab turul nädala hullu kuumusega, veri ja lehmapead seal samas. Miljon kärbest ümber ja hull lehk. ÕÕÕÕÕÕ....väga ei isuta.
Noo vot, loodan, et Tarmo jäi nüüd rahule.
Mingine kakk, söögikord, minu korvike ja mina valguspüügivarustuses. Mitu ahvi on puuotsas?
No comments:
Post a Comment