"Ta on siin!" Kõlab ööpimedusest hääl läbi selja taga oleva akna. Sille: " Arusaamatu vandumine!" Sille enda mõtetes: Ma tean, et TA on siin, aga mille kuradi pärast sul on tarvis mu selja taha hiilida ja mind surnuks püüda ehmatada. Erinevalt sinust tuleb TEMA metsast välja puid murdes. Sille tänab viisakalt edastatud info eest ning püüab südame jälle rütmi tagasi saada. Esimesel ööl magas öövalvur elevandi siin olemisega kogemata maha. Ilmselt sai ta selle eest kerge peapesu ning üritas järgneval ööl mind eriti hoolsalt valvata. Ja laborist ära minnes kordus kõik taas, ainult et selle vahega, et öövalvur valvas enda putka eest mu minemist ning lisaks minule joosid hoovi peal segaduses ka elevandi eest põgenevad bushbuckid ja gennet. Nemad elevandist eemale ja mina elevandi suunas. Elevant käis siin neli ööd järjest me maja taga puid murdmas ja koorimas. Ühel ööl hiilis ta ka mu labori taga. Kuulsin, et käis imeväike krõps ning läksin välja vaatama. Seal ta oligi, enda täies hiilguses, ööpimeduses hiilimas. ´On hämmastav kui vaikselt suudavalt elevandid liikuda kui nad soovivad vaikselt liikuda. Minu tuleku peale hiilis londu metsa tagasi ning kadus sama hääletult kui oli tulnud. Tuleb küll tunnistada, et kui neli ööd järjest peab elevandi eest jooksma, siiis see hakkab lõpuks enda uudsust kaotama. Eriti ka selle tõttu, et ta rada möödub u 5 meetri kauguselt me käimlast. Öösel enda voodist välja vedamine, riide toppimine, kummikud ja pealamp ja võsakiin ja siis kusagile poolunisenda enda vedamine ei ole niigi mu lemmiktegevused ning kui sellele veel ka elevant juurde lisada, siis on öised vetsus käimised eriti ebamugavad. Proovisin siin enda vee tarbimist piirata õhtusel ajal ning saavutasin lihaskrambid juba teiseks ööks. Vetsu ei pidanud minema, aga magada sellegi poolest ei saanud.
"Mõistmatu purjus lalin akna tagant." Sille ja Anu: "Ah?" Mõistmatu lalin jätkub. Sille ja Anu: "Mida?" Mõistamtu lalin..Mina öövalvur...mõistmatu lalin..Mina hoian teid siin elus..mõistmatu lalin. Anu enamusel määral mõistetav siunamine Soome keeles. Lisan omalt poolt, et nõustun, et on jah täiesti purjus. Omaette mõtlen, et see öövalvur küll elus püsimisele miskit kaasa ei aita vaid pigem just alandas mu tõenäosusi. Anu oli täiesti häiritud juhtumist ja ei ütles, et ta ei luba mul enam öösiti üksi laboris tööd teha. Mmm..nagu ikka, rahustasin ta maha ja ütlesin, et ma ei karda. Noo ei karda ka. Mul on igal aja hetkel labori eri osades haardeulatuses 3 matseetet. Ma ei ole esimest korda siin ja ei tööta öösiti. Kuigi ma ei teagi, kas ma eelistan öösel ringi hulkuvad elevanti või purjus öövalvurit.
Muidu on aga läinud olukord töiselt, väga töiselt ja väga-väga töiselt. Unetunnid vähenesid vahepeal juba kolmele tunnile ning millekski muuks aega ei olnudki. Reedel ja täna olid teiselt metsavabad päevad ja sain tänu sellele ka enda tööga joonele ning täna veidi välja end magada. Homme algab hullus taas.
Uudist on veel nii palju, et oleme siin oldud aja jooksul ära juba tarvinud 4 liitrit õli ja 8 kg jahu kolme inimese peale. Päris hea. Chapatid ja fritüüritud asjad on Anu menüüs siin peamised artiklid, kuna neid peab ta piisavalt ohututeks. Tooreid asju ei söö ta praktiliselt üldse. Keelasin Mollyl endale chapatide küpsetamise ära. Aga kuna ma ei öelnud midagi muude fritüüritud asjade kohta, siis olid eile meil söögiks mandaasid ning täna semosad... ja friikad ja fritüüritud maguskartulid. Mitte ükski endast lugu pidav kokk ei ole nõus siin lihtsalt mingit riisi ja juurvilju valgele inimesele tegema. Nad ei saa aru sellest, et miks me ei söö kõike palju ja veel rohkem kui rahakott seda võimaldab. Mu palve endale lõunaks puuviljasalat lihtsalt valmistada tekitab täielikku segadust. Hästi, puuviljasalat küll, aga mida sa sööd siis... Nii see vorm siin kasvab. Teised käivad vähemalt iga päev metsas, aga mina istun arvuti taha ja veedan siin terve päeva (ja pool ööd).
Traditsioonilse soki triikimise foto asemel on sel korral hoopis otse sügavkülmast pärit sokid ja aluspesu. Värske ja mangofly vaba tagumik terveks päevaks!
Ja lutikad imevad täiega! Vähemalt ei ole ma sel korral nii allergiline, et tahaks enda elusalt nülgida. Terve nädala imesid mind igal ööl, aga reedel oli lõpuks aega linnas käia ja üks korralik putukamürk nimega DOOM osta. Ilmselt ühest mürgitamisest ei piisanud küll.
Kummikuvaras. Üks noor isane on sel korral eriti julge ja tüütu.
Ikkagi elektriku tütar. Head isadepäeva!
Täna leidsin seljakoti põhjast selle. Kastan on mulle üllatuse kaasa pakkinud. Väga armas temast.
Mandaasid.
No comments:
Post a Comment