Valmis! Proovide kogumine ja määramine on valmis. Lõpetasin u 10 min tagasi! See oli küll veidi liiga piinarikas. Aga noh, tehtud ta sai. 2510 röövikut määratud, pildistatud, kaalutud ja pakendatud transpordiks. Ei oska midagi muud öelda, kui et ..õõõõ
Level 5: elekter on, elevant on ja sinu ja wc vahel on u 6 m laiune army-antidega paksult kaetud ala. Nagu kiuste, olin sellel õhtul laborist saabaste ja mitte kummikutega ära tulnud. Kummikute puhul on veel mingigi lootus, et need on veidi libedad ja sipelgad ei jõua eriti kõrgele ronida. Aga mul olid saapad. Keksisin veidi eemal ühelt jalat teisele ja mõtlesin, et annan alla ja lähen otsin mõne sipelgatevaba põõsa, aga usk ei lubanud sipelgatele alla vanduda. Nii ma siis seal sipelgamerest läbi tormasin, haarasin veel teepeal ühe põgeneva teo ka kaasa, et teda ohutumasse kohta toimetada. Vetsus sipelgaid õnneks ei olnud. Küll aga olid mu saapad neid täis. Enne asjale asumist kakkusin sipelgaid saabaste küljest ära ja olin enda saavutusega rahul. Sama moodi tormasin siis ka läbi sipelgamere tagasi. Seisin merest veidi eemal köögi vundamendi serval ja mõtlesin omaette, et sipelgatest ikka jubedamaid asju siin ei ole. Ma võin kõike muud taluda, aga mitte neid sipelgaid. Siis pidasin puu küljes kõõluvale pottole loengu, et mis iganes ka täna öösel ei juhtuks, mida iganes elevat ta puuga ka ei teeks, ei tohi ta puu otsast alla tulla kui elu talle vähegi armas. Vaatasime pottoga seal üksteist mõistval pilgul kui siis..F...K!!!! (Seda karjatust oleks pidanud olnud kuulda ka Eestis- noo Tartus vähemalt!) Üks raibesk oli kuidagi ikkagi kahe silma vahele jäänud vetsus kontrolli tehes ja nüüd hammustas mind aluspükstes..noo..mm..kohast kus ükski sipelgas ei tohiks kunagi sattuda. Veel vähem army-ant. Välgukiirusel olid püksid põlvini ning tapsin sipelgat kuni tast jäid ainult molekulid järgi. Ja siis kui esimene valu ja viha oli lahtunud, siis lihtsalt naersin seal kõva häälega, püksid ikka pooles vinnas. Naersin ja mõtlesin, et kui jaburatest olukordadest ma end leian. Vihmametsas, pimedal ööl, sipelgas püksis ja tagumik paljas. Elu on imetabane!
Anul õnnestus vants varahommikul ka teolt tabada ja pildile saada.
No comments:
Post a Comment