Noo, mis mul on siin enda õigustuseks öelda? Ega muud ei olegi, et tohutult palju tööd on olnud ning pidevalt kiire ja unevõlg. Positiivne on see, et teisipäevaga peaksime plaan A 100% täidetud saama ning saame plaan Bd ellu viima hakata. Plaan B aga tohutult suurt sisendit minu poolt ei nõua. Kogu mõttetöö keerleb praegu suht ühe teema ümber: magada tahaks, magada tahaks, magada tahaks.
Kui ma eelmisel pühapäeval laboris postitust kirjutasin, siis oli elekter kogu laagrist ära (wifi töötab u 12 h aku pealt peale voolu ära minemist veel) ja öö oli pime nagu öö. Kuulsin küll, et mingi sahin on labori ees ja keegi nagu mängiks kohe labori ees oleva varjualuse plekk-katusega, aga eraldi vaatama ei läinud. Kui postituse tehtud sain, asjad laboris kokku pakkisin ja välisukse avasin, et maja poole kõndima hakata, siis vaatas otse labori eest mulle vastu vants. Uuris, mis puid on varjualuse alla veetud ja kas neist miskit hamba alla ka sobib panna. Mu pealamp ehmatas ta küll ära ning ta imbus kärmelt minema ning pikka juttu ei tahtnud minuga teha. Ka järgmisel õhtul ei olnud elektrit ning ka siis kohtusime labori kõrval. Mul on ööreziimiga kaamera olemas varasematest projektidest ning tahtsin selle kaasa võtta, et saaks ööelu filmida, aga see ei mahtunud kuidagi pagasisse ära. Nüüd kahetsen päris korralikult, et seda pagasisse pressida ei suutnud, sest lihtsalt imelised kaadrid jäävad saamata.
Seoses sellega, et elekter oli mitu õhtud järjest ära, tabasin end mõttelt, et öine vetsus käimine on nagu mingi haige arvutimäng, kus tuleb eri raksusega levelitega hakkama saada. Level 1- saa sihik põrandas oleva augu tabamiseks paika (ei ole üldsegi nii lihtne ja nõuab teatavat planeerimist). Level 2- leia julgus ja viitsimine, et öösel vetsu minna: voodist ja sääsevõrgu alt välja, riidesse, kummikud jalga, pealamp, vantsi ülesmäge, ära lase ennast täis kui keegi sind vahepeal ehmatab N: öökull. Level 3- korda Levelit number 2 joostes, sest teele on lisatud ka elevant. Level 4: korda Levelit number 3 pimeduses kui kogu metsa ainsamaks valgusallikaks on pealamp. Siiani on kõik levelid edukalt läbitud. Eile õhtul olid küll ka mingid lokaalsed udulaigud, kus pealambiga lihtsalt ei näinud kaugemale kui 2 m. Valge sein oli ees. Ma arvan, et see sobiks viiendaks leveliks küll. Lausudus oli muuseas veidi kõhe liikuda küll, sest ikka mitte midagi ei näinud. Täpselt selline tunne, et kohe jooksen elevandile peaga kõhtu.
Tore on olnud see, et kahel päeval olen laborist välja saanud ja metsas saanud käia koos teistega. Mulle küll väga meeldib mu töö, aga hakkab veidi tüütuks muutuma, et ma metsa ainult labori aknast saan vaadata. Eile ei saanud teised metsas proove koguda, sest elevant oli teel ees. Kõlab küll nagu vabandus stiilis a la "Õpetaja, koer sõi mu kodutöö ära, " aga nooo nii on. Kui läbi metsa läheb üks tee ja elevandid seal ees seisavad, siis polegi midagi teha. Päevasel ajal nad tihtipeale lihtsalt passivad ja seedivad kusagil varjus ning ega elevanti juba teelt ära ajama ei lähe.
Ja tore on ka see, et Heikki meile selle külmkapi ostis. Ja tubli, et üks tüdruk selle mõtte peale tuli, et külmutamine võiks anda sama efekti kui triikimine. Elu on ikka oluliselt lihtsam kui igat sokki 4st küljest triikima ei pea. Herbaariumit peab ikka triikima kahjuks. Ma süüdistan siinset triikimist selles, et ma kodus kohe üldse midagi triikida ei viitsi.
Lutikaid vist ka enam ei ole. Kaks korda olen kogu voodi ära mürgitanud ning igaks juhuks panen putukapeletit magamisriiete sisse veel ka usinalt. Küll aga leidis eile üks kirp mu üles. Loodan, et sain talle enne otsa peale tehtud kui ta sõpradele sõnumi jõudis saata. Ja eile...oi..ma tegin endale sooja vett ja pesin end sooja veega esimest korda üle kogu selle aja. Oi, milline luksus ja raiskamine. Täna vaatasin jälle, kuidas u 15aastased neiud jõest 20 l kanistritega vett küla poole tassisid (20 l ilusti pea peale balanseeritud- mu kael murduks lihtsalt ära) ja mõtlesin, et kui mugav me elu ikka on. Kui ära hellitatud me oleme. Ja kuidas me üldse seda kõike hinnata ei oska. Kui Isaiahile ütlesin, et ikka päris raske on nii seda vett 20 l kaupa tassida, siis kohmas Isiah vastu, et mis raske, ainult 20 l. Tema tassib vähemalt 40 l korraga. Ei osanud rohkem miskit kosta ja kujutasin vaikides ennast 40 l vett tassimas kilomeetri kauguselt jõest külasse. Juba see mõtegi oli hirmutav.
Sel korral tegime autoga nii, aga õnneks on nii auto kui autojuhid meil rauast.
Ja peale suurt vihma võib tee selline olla.
Pärast nelja tundi autos, näeb mask selline välja. Väga ökopill, ei mingeid heitgaase, mkmm, üldsegi mitte. Ma ju ütlesin, et auto on võimalik lõhna järgi üles leida metsast.
Nii juhtub siis kui elevant su Falcon tuubi peale astub. Teaduslikud katsed kinnitavad, et need ei ole elevandikindlad.
Vorstipuu. Päris muljet avaldavad vorstid olid. Ja pugisid sellise hooga, et puu all oli pidev junnide vihm.
No comments:
Post a Comment