28.11.13

Ja nii jäigi neid üks.

Panin Meeru ja Liisi hommikul bussi peale. Miisu läks ka ära puhkama ja liblikaks saama. Avastasin just, et mina ja härra paavian oleme praegu ainsad siin laagris. USA muzungud on linnas Tänupühasid tähistamas, töötajad on kodus ja nohh..ega siin rohkem polegi keskit. Kutsuti mindki linna, aga otsustasin töö kasuks, kuna hommikul käisin juba nii kui nii bussijaamas lehvitamas.

Selle kahe korra peale, kui mul keegi „minu inimestest“ kaasas on siin olnud, on saanud igati selgeks, et ühest Meerist, Liisist või Martinist on umbes 10 korda rohkem kasu, kui nendest 9st assistendist, kes mul siin igapäevaselt kantseldada on.

Kohalik puusepp üritas kogu mu laboritäit (u 400 röövikut ja nukku) hoolealuseid ära tappa. Ta arvas, et mu labor on kõige õigem koht lakitud aknaraamide kuivatamiseks. Hea oli, et avastasin ja ta õigel ajal minema sain kõigi oma raamidega peksutud. Ime, et ta siin veel neid lakkima ei hakanud. On alles idud. Olin ise umbes 10 min nende lakiaurude sees ja sain juba peavalu, mis siis mu vaestest loomakestest veel rääkida. Aga loodame, et suuremaid kadusid ei kaasne.

Täna on üle pika aja tõeliselt soe päev. Õhtul kell 17 näitas laboritermomeeter 27’t kraadi. Teil seal vist nii kena ilm ei ole...

 ja selliste asjade pärast ma neid armastangi...