Sille 19.11.13

Kuna Liis on nii usin kirjutaja olnud, siis pole ennast kirjatööga väga piinanud. Tegelikult kirjutab Meeru ka igapäevaselt, aga ta jonnib ja ei taha enda pajatusi teile avalikustada. Väidab teine, et poleks põnev sama juttu kui Liisil üles panna, aga just lugesin nende sissekanded läbi ja pole nad nii ühte moodi midagi. Ühesõnaga võite Meerut tutistada, et ta kõik endale hoiab...

Minu elu on oluliselt lihtsam praegu tänu Liisile ja Meerile. Töö saab kiiremini tehtud, õhtud ei ole nii üksikud ja oleme iseenese totruses niisama toredad. Lisaks õnnestub teha väikseid unikuid, millest üksi olles võin ainult unistada. Praegune üldine märksõna on väsimus. Annab tunda, et olen juba 3 kuud kohvri otsas elanud, eemal oma tekist, padjast ja Martinist.

Leidsin end täna ebatavaliselt mõttelt: Ootan jaanuari ja lund. Jaanuari esimesel nädalal on Martinil puhkus ja mina kavatsen lihtsalt tööle mitte minna. Ootan kaua magamist, tudukates majast puukuurini lume rookimist, praksuvaid halge pliidi all, Martiniga pliidi ääres toimetamist ning mina Martini kaenlas- kassid minu kaenlas tukkumist. Natuke läheb veel aega...