XVI ja XVII päev. Minu ja Meeri „road-trip“ Queen Elizabethi rahvusparki. Rentisime taaskord laagriülemalt auto, et pühapäeva hommikul varakult teele asuda. Pakkisime kompsud kokku (kaasa riided, tekid-linad, banaanid ja vesi) ja startisime kell 8. Park asub Fort Portalist umbes 110 km kaugusel. Käisime linnas tankimas ja parandasime küljepeeglit (WC paberi ja hambapastatuubiga) ning hakkasime sõitma. Tee on iseenesest asfalt ja kui mõned suured augud ja ülikõrged lamavad politeinikud välja arvata, päris hea. Poolel teel pidas meid kinni liikluspolitsei, kes tahtis teha meile trahvi selle eest, et auto on liiga must ja tolmune. Lisaks ütles, et rehvid pole ka väga head. Meeri selgitas, et tegu ei ole meie autoga ja me helistame vajadusel Gatole.... Selle peale politsei oma trahvimõttest loobus ja lubas meil  edasi sõita. Päris naljakas- auto teeb õudset häält, peegli vahel on Colgate’ tuub... ja tema teeb trahvi selle eest, et the car is too dirty ?! Sõitsime läbi väiksemate ja suuremate asulate- muzungu muzungu meid saatmas. Queeni jõudsime ennelõunal. Maksime ära parki sisenemise tasu ning lisa ka auto eest ning võtsime suuna tagumise värava poole. Juba enne esimest väravat nägime tee ääres elevantide karju. Väravast paarkümmend meetrit edasi ületas teed terve suur elevandikari. Päris palju oli pisikesi vante. Natuke hirmus oli, kui 1 suur elevant meid pikalt vaatas ja meie poole astuma hakkas. Igaks juhuks tagurdasime natuke kaugemale (distants oli ~10-15 m). Lasime neil rahulikult oma toimetamised ära toimetada ja jätkasime teed. Infopunktis broneerisime aja laevaretkele (rahvuspargis on 2 järve- Lake George ja Lake Edward ning neid ühendav Kazinga kanal) ja tahtsime maksta ka laagripaiga eest. Sõbralik infotädi soovitas meil enne minna laagripaika vaatama ja siis vajadusel uuesti maksma minna.

Tegime siis vastavalt soovitustele- sõitsime mõne km kaugusele. Esimene peatus oli söökla- sõime kõhud täis ja tellisime ette ära ka õhtusöögi ning seejärel käisime laagris. Uuesti üles infotädi juurde maksma (olete te ikka kindlad, et tahate seal ööbida?) ja oligi aeg laevasõidule minna. Retk ise kestis 2 tundi. Selle aja jooksul nägime vesipühvleid, krokodilli, väga palju jõehobusid, elevante ja väga palju erinevaid linde. Kui esimene pool päevast oli hall ja udune, siis teine pool oli ilus, soe ja päikeseline. Vesi sillerdas päikeses ja kõik oli väga ilus. Seejärel läksime uuesti sööma- meie valikuks oli grillitud tilaapia krõbekartulitega. Kala oli väga väga maitsev. Söömise ajal tuterdas laudade vahel tüügassiga ja terve kari mangoose. Pärast sööki läksime uuesti teise värava juurde, kus asus suur uhke lodge. Kirjutasime väravas oma nimed üles, külastuse põhjuseks „coffee and souvenirs“. Käisime ülikallis suveniiripoes ja jõime imeilusa vaatega lauas aafrika teed ja lattet. Vaade oli tõesti imeilus! Päris pimedas läksime pealampide valgel autosse ja sõitsime laagrisse. Meie ööbimispaigaks oli auto. Kasisime seda seest ja väljast baby wipesidega ja muutsime selle võimalikult hubaseks. Öö oli aeglane ja uni väga katkendlik. Sääsed tüütasid (õnn, et võtame Lariami) ja ööhääled tegid kohati murelikuks (olime üksi keset suurt laagriplatsi). Hommikul varajane äratus, et minna game drivele e. savanni sõitma. Kolistasime paar tundi ringi, nägime erinevaid kitsekesi... aga lõvisid kahjuks ei näinudki. Kuna kell oli juba palju ja auto tegi VEEL õudsemat häält kui varem, otsustasime koduteed alustada. Sõit läks ilusti ja Fort Portalisse jõudes oli juba hea ja kodune tunne. Laagris küürisime autot pisut veel ja andsime üle (hambapasta võtsime ka peegli vahelt ära). Käisime laboris röövikuid vaatamas ja oligi meie seiklus läbi.

XVIII ja XIX päev: veedame need „kodus“. Natuke on juba reisiärevust ja koduigatsust. Oleme oma suveniirid korduvalt läbi lapanud- loodame, et kõigile on midagi. Revideerisin üle ka riided- osa asju jätan siia. Lisaks käime ikka röövikuid söötmas ja hakkame kohvrit pakkima. Hakkasime paari päeva eest „Tudorite“ sarja vaatama... päris põnev :D