23.10.13

Ma mäletan, kui meil polnud veel midagi, kuid ometigi oli meil kõik. Nüüd on pikad lahusolekud. Töö kõrvalt näpistatud hetked. Need nigelad korrad, kui ma pole õhtuks väsinud, kui mul pole vaja teha seda, teist ja kolmandat enne, kui saan pühendada hetke talle. Kui poleks teda, poleks ma täna see inimene, kes olen. Kuid olles see inimene nüüd, vaevab mind küsimus, kauaks on mul veel teda, elades nii nagu elame.