3.04.12
Elu kulgeb vaikselt. Laupäeva hommikul ärkasin mootorsae häälte peale. Esimene mõte oli, et mida paganat see Raido (mu vend) juba nii vara saeb. Hetk hiljem jõudis kohale, kus ma olen ja kui suurem unesegadus oli möödas jõudis kohale ka kurb tõsiasi, et mootorsaed on jõudnud ka siia vihmametsa. Enne toimus kogu langetamine kirvega, kuid aastaga on ka siin elu edasi arenenud ja juba on kuulda sae möirgamist. Tundub, et vihmametsa ei jätku isegi mitte 20 aastaks enam... Kuid teades siinsete inimeste oskamatust tehnikat kasutada, võib alati juhtuda, et see üks saemees langetab endale puu kaela ning pärast seda kuulutatakse saed „saatana tööriistadeks“ ning minnakse tagasi kirve kasutamise juurde. Julm lootus..
Tundub, et ma olen kenasti siinse kliimaga kohanenud. Nädalavahetusel oli üks öö üsna jahe ja toas oli ainult 20 kraadi sooja, mistõttu magasin kampsuni ja sokkidega . Kole külm tundus see temperatuur.
Mu naaber James lahkus eile hommikul, millest on natuke kahju, sest ta on 10 aastat töötanud restoranides kokana ja oskab päris head „rokka“ meisterdada. Aga pole hullu, mulle meeldib siinne lihtne toit väga..lihtsalt vaheldus oli meeldiv ja teda hoos jälgides oleksin isegi võibolla midagi lõpuks õppinud. Praegu jõudsin lihtsalt arusaamale, et ma ei tea kokkamisest ikka mitte midagi. Eile õhtul saabus juba mulle ka uus soomlasest naaber, nii et üksinduse hirmu pole. Lisaks on mul juba umbes 250 röövikut, kes mulle igapäevaselt seltsi pakuvad ja ka rott. Väga armas Rotu on: suured kõrvad ja kena kasukas. Eile öösel ronis Rotu mulle voodisse ja pidin teda noomima, aga tavaliselt käitub ta ilusti ja sõpru pole ta ka veel õnneks külla kutsunud.
Nii et kõik on hästi.