Teised veristasid külas täna lehma, mina veristasin ennast.
Üdini graatsiline nagu ma olen, õnnestus mul libiseda lahtiste kivikeste peal
ja keset küla ikka korralikult käpuli maha käia. Üsna kaunis oli, kui keset
päikselõõska veri mööda mu lumivalged jalgu voolas. Õnneks on mul esmaabitarbed
koguaeg kaasas ja sain ennast kohe ära puhastada, aga veri, saadanas, on selle
nelja kuu ubade söömise peale ära unustanud, et muu hulgas, peaks ta ka nagu
hüübima vajaduse korral. Jäädavaid kahjustusi õnneks ei tekkinud, kuid usun, et
nii mõnigi kohalik mõtles endamisi, et pagana muzungu, isegi jalga jala ette ei
mõista panna.
Tuesday, December 24, 2013
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
I am good, I am gone
Kummaline, kuidas me kujuneme elu jooksul. Ma olen alati olnud motiveeritud, aga kõige motiveerimavateks on olnud negatiivsed kogemused. Hir...
-
Noo ma ei tea.. noo..ei saa aru. Mõnes asjas on Rootsi enda asjaajamises täiega edumeelne. Näiteks sain Eesti MobiilIDga logida sisse Roots...
-
Imeline kodune freijoada ja lendavad seanaha krõpsud. Vanaema salakaval roheline jook. Küpsiset...
-
Tahtsid täna sunnikud mu juhet ära varastada. Võtsid aga kaablist kinni ja kukkusid vedama metsa poole. Ajasin neid vihmavarju ja luuaga tag...
No comments:
Post a Comment