13.12.13

Oeh, kuidas ma ei viitsi praegu kirjutama hakata. Kell on pool kaksteist juba ning mu tööpäev algas 7.50 hommikul ning lõppes just mõne minutid tagasi, kuid kuna Meeri ja Liis ei jõudnud lahkudes ära rõhutada, kui väga nad mu postitusi pidevalt ootavad, siis ilmselt pole mul muud pääsu, kui natuke kirjutada. Järgnevatel päevadel olen nii kui nii eemal ning pärast seda upun tegemata töösse, nii et kui ma praegu ei kirjuta, siis ei juhtu seda ilmselt järgneva 5 päeva jooksul üldse. Teen endale tassikese suurepärast sõduri hommikuputru ning panen siis mõned read kirja.

Üldiselt panen juba peas kokku nimekirja, mis veel kõik ära on vaja teha enne siit lahkumist. Kuna käimasolevatesse projektidesse tuleb ilmselt nüüd mõneks ajaks paus, olen kõrgemalt poolt saanud juhised kõik kraam kokku korjata, ära pakkida-peita ning kõik oluline kaasa võtta. Kuna seda päeva paariga pole võimalik teha, siis hakkan juba varakult peale. Tööpäevad on meeldivalt pikad, tihedad ning närve kulutavad.Väga suur osa mu ajast kulub lollusega võitlemisele. Kui juba arvan, et olen suutnud kõrvaldada enamuse assistentide lollusi soosivaid faktoreid, suudavad nad mind üllatada ikka ja jälle.  Nad on mul väga leidlikud. Jaburusetaset hoiavad kõrgel ka kohalik puusepp, kelle kvaliteetsed aknad esimese väikse tuulega lihtsalt eest ära kukkusid ning kohalik metsas toimuva tegevuse järelvalveametnik. Nimelt on järelvalveametnik võtnud nõuks, et mina ja Freerk oleme süüdi kogu Kibale, et mitte öelda Uganda liigilise mitmekesisuse hävinemises ning et meie tegevust tuleb tõsiselt piirata, et mitte täielikult peatada. Tüüp on saanud selgeks fraasi „keskkonnamõjude hindamine“ ning tahab meie tegevuse peatada kuniks meie mõjud on hinnatud. Einoh, tõsi ta ju on, et minu siinoleku ajal sureb päevas vahest ehk 25 isendit (ja ma räägin endiselt liblikatest)  umbes 10-15 erinevast liigist ja see on hirmus, aga seda pisiasja ei pane ta tähele, et siinsete majade küljes olevate päevavalguslampide alla tulevad liblikad süüakse hommikuti valimatult kõik ära ja neid on sadu ja sadu..ja seda 365 päeva aastas (ok, see on liialdus, sest 365 päeval aastal ei ole siin kohe kindlasti elektrit, hea kui 200 ööd täis tuleb). Valgustite kasutamist ei taha ta muidugi piirata, sest pimedas oleks tal ju hirmus olla. Lisaks piinas ta mullaproove koguvaid inimesi ning tahtis selgeks teha, mis mõju on 100 kg mulla eemaldamisel 300 km2 alalt. Ok, teie kõik, kes seda loete ja kellel ei ole mingit loodusteaduste tausta saate ju ikka aru, kui olematutest numbritest koguskaalaga võrreldes ma räägin? Kui ei, siis tulen ja teen hiljem puust ja punaseks. Samas saan ma tast aru, sest liblikavõrgu ja surmutiga naisterahvast on oluliselt ohutum ahistada kui metsas automaadiga ringi käivaid salakütte. Ja nohh, kui ta saab õhtul paberile kirja panna, et hoidsin täna ära 25 surma ning jätab täpsustamata, kas ta räägib pesus elavatest kirpudest, liblikatest, primaatidest või elevantidest, siis keegi kõrgemal võib ju tõesti vaadata ja noogutada, et vot see on õige mees.