08.03

08.03.
Olen juba teist päeva rõõmsalt uurimisjaamas ja tunnen end vägagi koduselt. Sõit siia läks vaevaliselt, aga üldiselt kenasti.
Hakkasin eile Entebbest Kampalasse sõitma 6.30 hommikul, et vältida ummikuid. Vahemaa on umbes 40 kilomeetrit, kuid sõiduks kulus ikka 2,5 tundi, kuna isegi hommikul kell 7 on Kampalas juba ummikud. Väljas oli veel pime, kuid lapsed kõndisid juba 6.30 kooli, kuna paremates koolides algavad tunnid kell 7. Lihtsalt karm. 5-6 aastased üksi tänavatel pilkases pimeduses autode vahel kooli minemas. Helkureid muidugi pole ja mootorrattad kasuta ka tulesid. Üsna hull kaos.
Igastahes jõudsin kenasti bussijaama ja sain ka bussile. Bussiks oli vana 67 kohaline Scania..aastast..ma ei tea mis. Aga suured kõlarid olid sisse pandud ja „tümm“ karjus üle bussi. Istusin noore naise kõrval kellel oli ka 3 väikest last. Täiesti normaalne oli bussis lapse mitte nii meeldivalt lõhnavaid pükse vahetada ja jätta mustad püksid lihtsalt põrandale tundideks. Kõik praht, mis bussis tekib visatakse lihtsalt maha või bussi aknast välja. Kogmus oli huvitav. Korraga aga keset põlde buss peatus ja üle poolte inimestest läksid välja. Ei saanud kohe aru, mis toimub, kuna naisterahvas mu kõrval inglise keelt ei rääkinud. Olin juba veidi segaduses ja ärevil kui bussijuht mulle olukorda seletama tuli ja küsis, et kas sooviksin ka ennast kergendama minna. Vaatasin aknast välja..ja näedsa..kõik kergendavadki ennast keset maanteed ja põlde. Pidin viisakalt keelduma kõigi ja eelkõige enda huvides, kuna see oleks ilmselt liikluses kerge kaose põhjustanud, kui ma enda säravvalget tagumikku keset teed lehvitama oleks hakanud. Õnneks polnud vaja minna ka.
Jõudes Fort Portalisse kutsusin endale juba tuttava takso järgi, tegin kerge ostlemistiiru ja tulingi rõõmsalt jaama. Sain endale majakese ja olen juba kenasti sisse sättinud. Majakese üürimine võtab küll kergelt hinge kinni, kuna hind on kahekordistunud selle ajaga. Maksan umbes 150 eurot kuus selle eest, mida on rohkem kui mu Tartu korteri eest. Aga mis parata.
Naabriks on mul tore Britt, kes uurib must-valgeid colobus ahve (kuidas iganes seda kirjutada tuleks- Google pole kirjutamise hetkel käepärast, nii et ei saa kontrollida). Igstahes võtsime plaani, et ta õpetab iga õhtu mulle mõne uue kauni sõna kaunis inglise keeles. Igati kaunis.
Muidu plaanin vakiselt enda tööd siin. Uurin olukorda, kes mida teeb ja mis kus asub. Kuna kasutan nii enda siia toodud varustust kui ka Heikki varustust, siis kraami kokku otsimine võtab aega. Kõik asjad on kusagil erinevates kohtades. Enda lambikese panin juba üles ja tahtsin täna ka suuremat püüki teha, aga siis avastasin, et surmutid on ühes ruumis luku taga ja just seda võtit mul pole. Mis seal ikka..eks püüan lihtsalt mõne emase, kui neid on ja alustan katsega.
Tunne on nagu oleks siit ainult paar päeva eemal olnud. Kodune tunne on. Magasin täna öösel nii hästi..nagu omas voodis oleks. Aga seoses voodiga..ma olen vana suslik see kord. Võtsin Tartust oma padja kaasa ja ostsin endale uue teki (et vältida neid kümneid puuke, mis kohalikke tekkide kasutamisega kaasnevad ja ka neid „mango flies´i“ kes naha alla poevad). Nii et elan nagu kuninga kass. Kui veel vaiba ka põrandale voodi ette saaks oleks kõik hea. Kardina juba panin endale akna ette. Nii et asi muutub aina hubasemaks.
Aga jah..muretseda pole vaja. Veidi väsinud olen, kuna pole harjunud enne seitset ärkama (koduse aja järgi enne 6t siis) ja kuumuses ringi müttama, aga küll ka see väsimus läheb üle, kui kuumaga harjun. Tegelikult on siin üsna ok temperatuur praegu: nagu soe ranna ilm- ilma rannata. Nii et kõik on hästi.
Ainus negatiivne asi on, et mu maja on kõige madalama koha peal siin laagris, mis tõttu levi mul siin pole praktiliselt üldse, aga temperatuuri koha pealt on see hea, sest olen kenasti puude varjus. Mu number on ¬+256793209513, aga igavuse pärast helistada mulle ei tasu. Ainult siis kui midagi päriselt ka asja on.
Ja ma ei tea, kas võimsa pealambi ostmine ikka oli hea ideee, sest näen igat särvat silmapaari 100 m raadiuses, mis mind jõllitavad...