12.05.15

Eile käisime Ourika jõe orus ööpüüki tegemas. Tagasiteel, veidi enne küla, oli korraga teel 6 meest, tee kivisid täis ja  mehed üritasid meid peatada. Esimene mulje oli, et on varing toimunud ja tuleb appi minna teelt kivisid tõstma, hetk hiljem jõudis kohale, et pagan..auto uksed lukku ja gaasi. Kuna me uksi ei avanud ning jätkasime liikumist, siis lõpuks tõsteti meilt kivid eest ning saime edasi sõita. Kivid pandi aga meie taga aga teele tagasi. Päris huvitav kogemus.

Lisaks kohtasime ööpimeduses siili ning kahte rebast. Üks neist jooksis pikalt auto ees mööda kaljuteed ning lõpuks hüppas lihtsalt teelt otse kuristikku. Täna käisime loodusmuuseumis, kus räägiti, et rebased on väga haruldaseks jäänud. Noh, pole ka ime, kui nad otse kuristikku  ohu korral sööstavad.

Loodusmuuseum oli siit  kahetunni se sõidu kaugusel ja linnulennult vast ainult 30 km. Muuseumis räägiti meile, et loomi saab jalajälgede järgi tuvastada ning puu ristilõikelt nähtavad rõngad näitavad puu vanust. Tekkis küsimus, et kas nad räägivad doktorantidele või esimese klassi lastele. Suht piinarikas.

Üldiselt on aeg vaikselt hakata asju pakkima. Kahju on sellest, et linnasid ja kultuuri sai selle aja jooksul suhteliselt vähe nähtud. Õnneks sai palju looduses ja mägedes olla. Kahtlustan, et kultuurireisile tuleb kunagi siia tagasi tulla.