09.12.13

Sooja veega pesus käidud (patustasin ja tegin keedukannu täie sooja vett), voodis puhas voodipesu (loodetavasti igasuguste satikate vaba ka) ning kõht keedumaisi täis- pole nagu elul vigagi.

Lisaks tegin ka neid-asju-ma-enam-ei-pese-saan-nendeta-hakkama-küll-kuni-koju-minekuni riiete hunniku.

Pühapäeval tuleb ette võtta vaevarikas teekond Entebbesse (oh mu vaene-vaene tagumik), kuna külla tuleb Santa Clausiina nagu ta ennast ise nimetas. Üldisemalt tuntud kui botaanik Ülle. Ta otsustas enda jõulud veeta siin koos minu ja ahvidega. Küsis mult, et mis ta mulle ka kaasa toob, kuid peale paki Kalevi kommide ei osanudki miskit tellida, kuna tõde on see, et tema siia saabumine tähistab minu neljakuise välitöödeperioodi lõppu. Kui tema usinalt enda asju lahti pakib, käin mina juba ringi sellise pilguga, et mis asjad kaasa tuleb võtta ning mis kuhu hoiukirstu pakkida. Iseenesest ma küll ei tea, mis ma enda asjadest nii suurelt siin ikka kuhugi seisma pakin, kuna pole veel teada, millal ja kas üldse ma siia tagasi satun...aga ma kahtlustan, et satun millalgi ikka. Kes siin juba käima on hakanud...see käima ka jääb. Heikkil läheb umbes kahekümneviies aasta, Freerkil neljateistkümnes..eh, ega ma siis kehvem ole! Robert üritas mind ükspäev kenasti lohutada, et ainult kolm nädalat välitöid veel ja siis ei pea ma enam pikka aega välitööde pärast muretsema- päh, lohutus või asi. Olgu see siis Soomaa, Võrumaa sood, Kirde-Eesti turbakaevandused, Uganda või kodune majatagune heinamaa- välitööd on mõnusad!

 

PS: Meeri tunneb mind liiga hästi. Saatis just sõnumi, et ma nädalavahetusel bussisõitu „naudiksin“- mmh, ma pole veel jõudnud kirjutist ülessegi panna, kui Meeri juba teab, mis siin olema-tulema saab. Mis ma üldse nii kirjutan

07.12.13

Näeh, Nokiate ekraanid ei olegi etüül-atsetaadi kindlad. Nii, et kui te soovite enda telefoni ekraanilt midagi ka näha, siis ärge valage sellele etüül-atsetaati!

06.12.13

Täna tunnen end sama energiliselt kui üks keskmine pannkook. Olen paar päeva siin jälle väsimuse ja palavikuga võidelnud. Avastasin, et see on juba kolmas kord, kui mul siinoleku neljandal nädalal mingine selline „murdepunkt“ on. Alati kaasneb palavik ja väsimus. Palavik on tänaseks õnneks läinud ja väsimus annab ka järgi, aga eriti erksalt ma hetkel veel end ei tunne. Küll homme juba uue hooga.

Muud uudised:

A)    Pidin täna autoga sõites kaela ära nikastama suurest kõrvale vahtimisest, kuna nägin äkitselt teeservas midagi erkroosat säramas. Algne mõte oli, et oeh, vaene ära põlenud muzungu, kuid lähemale sõites sain aru, et tegu oli kohaliku albiinolapsega. Mis ma oskan öelda- vaeseke. Põhikoolis on kooli/klassikaaslased niigi õelad ja elu raske, aga kujuta nüüd ette, et sa oled kogu kooli (imselt kogu maakonna) ainus albiino ning lisaks sellele oled sa päiksest pidevalt erkroosaks põlenud. Mäletan, et siia tulles mult uuriti vaikselt, et kas selline asi on võimalik, et tumedanahalistele sünnib lumivalge laps ning et olen ma ikka päris kindel, et tegemist mingit sorti nõidusega ei ole. Nüüd ma siis mõistan, miks mult selliseid asju küsiti.

B)    Ibura labori valge kassipoeg, kelle pilt Liisi poolt ka siia sai üles postitatud, jäi mootorratta alla ja on nüüd kassiparadiisis.

C)    Samuti nägin täna väga soliidset pintsakuga härrasmeest, kellel oli peas nokamüts. Soliidsust lisasid juurde nokatsi küljes olevad Miki Hiire kõrvad.

D)    Üks bushbuckidest jooksis ennast vastu maja seina surnuks. 

              

                                                                Miisuke ...

05.12.13

Minu seekordne majanaaber Lonni. Tuleb tunnistada, et ta on oluliselt toredam kaaslane, kui Rotu oli. Lonni pole veel kordagi mu toidu kallal käinud, ühtegi auku pole ka asjadesse närinud ja isegi voodisse pole kakanud :D

Kui ma oleksin mõne müstilis-maagilise seiklusjutu tegelane, siis minu kartmatu sõjaratsu näeks välja nii (tuleb küll tunnistada, et tegu poleks ilmselt kõige ökonoomsema liikumisvahendiga, kuna ühest järgust teise minnes seisaks ta 2 päeva paigal nagu pulk, mingi hetk nukkuks 2-3 nädalat ja lõpuks lendaks lihtsalt minema, aga nagu ma ütlesin: müstilis-maagiline seiklusjutt, mistõttu jätame need detailid hetkel kõrvale).

01.12.13

30 kraadi sooja esimesel detsembril on ikka natuke liiga palju. Loodan, et 1 jaanuaril kodus 30 kraadi külma ei ole, sest ma pole kindel, kui väga mu keha 60 kraadist muutust naudiks.

Minu põnevaim uudis on see, et ühel mu röövikutest on kõhukinnisus. Ei tasu naerda- asi on tõsine. Ma arvan, et ta sureb sellesse. Juba kahel päeval olen ma ta tagumikust junne pidanud välja sikutama, kuid  kardan, et pikalt teda enam ei ole, kuna tundub, et on tekkinud sepsis ning soole väljasopistumine keha pinnale ummistuse tõttu. Kui ta kaka kätte ära ei sure, siis sureb lihtsalt nälga, vaeseke.

02.12...röövik lahkus me hulgast.