Õhtud ja ööd on jahedad. On tunda sügise hõngu ning ainult lühikestest pükstest ja t-särgist ei piisa enam õhtuti. Rõdul sellili taevast vahtides tuleb end korralikult teki sisse mässida. Viimased nädalad on möödunud küll nii, et rõdul olemiseks pole jaksu olnud. Nüüd aga pakin end juba vaikselt kokku. Pole veel valmis lahkuma. Aga on aeg. Nädalapärast ärkan hommikul enda Rootsi voodis ja ei saa aru, kes ma olen, kus ma olen, mis aasta või aastaaeg on või miks ma üldse olen. Välitöödelt tagasi jōudmine on alati nagu kaineks saamine ja kohutava pohmaka põdemine. Vähemalt on kevad.
27.05.2026
Mõned fotod kokkuvõtteks veel. Siis on kõik. Vb osa fotosid korduvad, aga juu siis pean neid kordamisväärseteks. Tegosa claudina on liblika...
-
Kummaline, kuidas me kujuneme elu jooksul. Ma olen alati olnud motiveeritud, aga kõige motiveerimavateks on olnud negatiivsed kogemused. Hir...
-
Imeline kodune freijoada ja lendavad seanaha krõpsud. Vanaema salakaval roheline jook. Küpsiset... -
Jõudsin käia Jeesusel külas. Jeesus on hämmastavalt populaarne sell ning inimesed seisid tunde järjekorras, et saaks talle alt ülesse vaada...
No comments:
Post a Comment