et Liis ei peaks 15 korda päevas pettuma..

08.05.12

Stenile palju õnne!
Kui eile hommikul alustati laagri traktori käima panemist, siis Sille kommenteeris, et õhtuks võib juhtuda, et saavad tööle, aga asi võib ka mitu päeva võtta. Mina ei uskunud – kui raske saab olla traka mäest alla lastes tööle saada...mägesid neil ju ometi on. Siis kuulsin mingit metalset kolkimist ja Sillel ütles, et nad taguvat trakat puuhaluga – hakkasin uskuma. Igatahes täna pärastlõunal masin töötas – ju oli vaja lihtsalt rohkem kolkida.

09.05.12

Magasin täna villastes sokkides ja oli mõnus – jah, mul on Aafrikas villased sokid kaasas...
Laager on üsna inimtühi ja vaikne – lähedal olevas külas suri üks vanem meesterahvas ära ja terve kogukond elab matustele kaasa. Lisaks on see hea võimalus töölt varem ära küsida.
Jalutasime külla (Iburasse) ja sain oma banaanivarusid täiendada. Varsti pean hakkama tagasilennul lisaistmele mõtlema – maapähklitest ja banaanidest ma valmis loobuma ei ole.
Tagasiteel astusime läbi Science Center-ist. Nende idee on inimesi keskkonnaalaselt harida ja läbi selle metsa ja kõiki sealseid elukaid säästa – mulle tegelikult selline algatus meeldib. Välja on töötatud ahi (rocket stove), mis nende jutu järgi säästab kuni pool hetkel kasutatavast kütte hulgast. Natukene uskumatu on, aga ei ole mõtet vaielda. Lisaks on olemas ka kaasaskantav rocket stove =). Praegu arendavad nad köögijäätmetest tehtavat briketti – valmistatakse erineva koostisega kütet ja vabatahtlikud, kellele on antud kasutada uued ahjud, testivad neid. Kõike kõige paremat neile sellega.
Ma vist ei ole kirjutanud, et meile tulid uued ahvide uurijad – Johanna ja Martha. Kui olete näinud mõnda USA filmi, mis räägib Aafrikas primaate uurivast valgest naisest, siis Johanna on täpselt nagu filmist välja astunud. Ta on juba 21 aastat Kibale rahvuspargis ahve uurimas käinud – ta on kena, super sõbralik ja elav.
Täna selgus, et olen jätkuvalt piisavalt valgenahkne, et mind ööpüügis lambi asemel kasutada ja ülemisse laagrisse ronimine paneb ikka hapniku otsima.

10.05.12

Mõni päev tagasi vaatasime, kuidas meie geko mööda seina jooksis, seisma jäi ja siis aeglaselt allapoole libises – ei saanud looma üle hästi naerda ka, solvub muidu. Veel märgin ära siinsed erksinised sisalikud, kes ennast beežil seinal peita üritavad.
Täna oli jälle äikesetorm – tänu mägedele kõmiseb siin eriti võimsalt. Minu tänase päeva ainukene mure on, kas jalutada külla uute banaanide järgi või kannatab homseni =).