São Paolo tänavad.
Täna ei saa veel hästi aru, kes ma olen ja kus ma olen ja kuidas ma siia sain. Hing alles rändab (koos mu pagasiga). Eile olin ajutises toas, sest oli mingi broneeringute probleem ning täna sain enda toa. Tuba on hea, sest aken avaneb sisehoovi ning on suur terrass, kus on mõnus trenni teha ja taevast vahtida. Kahtlustan ainult, et kuumalaine saabumise korral on see terrass kuum nagu praepann, aga õnneks on mu toal ka konditsioneer sel korral ning peremees ütles, et toob mu lauaventilaatori mulle ka tagasi. Väga kena, et inimesed mu asju on alles hoidnud ja isegi tagasi neid toovad. Linnadžungel vajab harjumist. Olen küll kuldne magaja, aga mõned päevad läheb aega, et selles pidevas lärmis magama õpiks ja teistele majaelanikele kallale ei läheks kui nad ärgates muusika kohe lõugama tōmbavad laupäeva hommikul kell 7. Täna oli ülimadala pulsiga sisse elamise päev. Ainult nii palju suutsin kasulik olla, et sättisin siin enda elu-olu ja hankisin hunniku koristustarbeid, et saaks ülikoolis tööruume ja laborit koristama hakata. Homme proovin end tööle ikka juba vedada. Labori võtit mul veel ei ole ja kellegi teise asjad on veel laboris laiali, aga kasvuhooneid ja tööruume saab mõtlema ja sättima hakata. Mu eelmisel aastal istutatud taimedest küll suurt miskit alles ei olnud.
Campinase linnadžungel, mis ei maga kunagi.
