Homme on suur ja tähtis konverents Makerere Ülikoolis, kus Heikki ja co peavad ettekandei nende 4 aasta uurimistulemuste koha. Mul on ainult poster ja erilist pinget pole. Kuni praeguse hetkeni ongi kogu me elu keerelnud selle konverentsi ümber. Ma arvasin, et ainult mina ei tea, mis saama hakkab, aga tegelikult ei olnud kellelgi mingit aimu. Kus on konverents? Kes on kutsutud? Palju on rahvast? Kas dataprojektor on olemas? Kas elekter on olemas? Jne jne. Suht kaos. Nüüd me juba aimame, mis saama hakkab, aga eks homme ole siis näha. Õhtul on peale konverentsi seltskondlik koosviibimine, mis tähendab, et kõik kohale tulnud on enda parimais riietes ja meie enda välitööderiietes. Me päris ei arvestanud tegelikult, et kohale on kutsutud ministeeriumite esindajad ja meedia. Käsime korra isegi kingi vaatamas, sest minu parimad jalavarjud on Keen sandaalid ja teistel lahtised sandaalid, aga otsutasime, et ei taha 20 eurot halbade kingade eest maksta ja loobusime sellest ideest. Krdi valged enda matkapükste ja sandaalidega tulevad teadust tooma :D
Eile käisime Mabira metsas, mis on väike allesolev metsa laik siin umbes 200 km raadiuses. Metsas oli mõnus. Taimed tuttavad, õhk värske ja jahe. Tundsime kõik, et see oli tore külastus.
Neljapäeval alustame enda välitöödega. Ka selleks oleme päris kummalisi ettevalmistusi pidanud tegema. Näiteks lühemaks tuli lõigata selle Toyota bussikeste istmete jalad, millega me reisima läheme, sest pead olid vastu lage ja ei tahtnud riskida kaelalülide nikastamisega kohalikel teedel. Eile kui Mabiras käisime, siis sai katsetatud seda bussi, ja lamavaid politseinikuid ületades oli mul küll puidev hirm enda kaela pärast. Teine hirm on enda põlvede pärast, sest istmete vahe on nii kitsas, et istu kuidas tahad, ikka on põlved vastu istme metallraami ja sellest välja turritavaid polte. Erlendi jalast juba saime eile peaaegu tüki välja. Lisaks on valged täiesti segaseks siin päikese all läinud, sest homme plaanime veel ka turvavööd autosse osta. Sellised kasutatud, mis on vanadest autodest välja lõigatud. Topime istme vahedest läbi nii et kinnituse osa jääb istudes ümber puusade ja ära lõigatud otste otsa teeme lihtsalt suured sõlmed. Mul väga suur usku sellesse üritusse pole, aga olgu.
Mul on tõsiselt hea meel, et ma vaksikuid ei pea sel korral püüdma, sest vaksikuid pole veel üldse liikvel olnud. Olen kokku u 10 isendit nädala jooksul näinud kolmest eri liigist. Mõnusalt pingevaba on olla, kui kõik projekti jamad õlgadel ei lasu. Heikki ilmselt sama ei tunne. Sest ka Ruspolia hooaeg on korralikult hiljaks jäänud. Ja praegu on aprilli lõpp. Ja vihmad just algasid. 2011 tulin veeburaris, et vihmade alguseks kohal olla. Ka siin on kõik aastaajad sassis.
Hajameelselt õnnestus mul ka armysipelgade rajale seista. Krdi algaja! Sain palju kilgata ja püksteta ringi lipata. Õppisin enda vigadest ja meenus kiiresti, et sipelate osas tuleb siin tähelepanelik olla.
Selliseid ritsikaid hakkame mööda Ugandat taga ajama. Plaan on selline, et meil on üle riigi kontaktid, kes meile peaksid teada andma, kui ritsikamassid kohale jõuavad ja siis sinna me ka kihutame, et kaardistada levikualad ja koguda näidiseid.
Varsti saab avokaadosid.
Meie Pöks näeb siinsete kitsekeste võrreldes ikka paras krõhva välja.
Mis metsa väljaveo traktorid? Siin veetakse mets 125 cm3 ratastega välja.
No comments:
Post a Comment