Olen nüüd ametlikult teel. Istun Riia lennujaamas ja ootan esimest lendu. Nagu ikka, läks ka seekord suureks tormamiseks enne lendu, aga sellest hoolimata pole varem nii rahulik olnud Ugandasse minnes. Aga seekord pole mul ka suurt vastutust ja mitmekuulist kava, mille pärast muretseda. Ega ma päris täpselt teagi, mis mind ees ootab ja mida tegema hakkan. Aga see on alati Ugandaga nii olnud. Ugandal on alati oma plaanid sinuga. Heikki ootab ees ja see on piisav. Kohati tundub, et olen ringiga tagasi alguses. 2011 veebruar oleks nagu eile olnud. Ootan Ugandasse jõudmist. Mõtlen Ugandale pidevalt. Tahan kindlasti minna ka Kibalesse ja näha enda assistente. Näha palju naisi/lapsi kellelgi on ja kuulda, kuidas neil läinud on. Ainus, mida ma ei oota, on see raha lunimine, mis mind ees ootab.
Päris meeldiv on lennata ainult enda pagasiga- u 40kg vähem asju kui mõnel varasemal korral. Kaasas on täiesti luksasjad nagu adapter (varasemalt on olnud mul suhtumine, et milleks raisata ruumi adapterile kui ka harilikuga surkides saab asjad vooluvõrku ühendatud), oma magamiskott, vihmavari, soe pesu jne. Lisaks on u 100 vihikut, harilikku ja värvipliiatsit lastele. Naljaks on see, et asju pakkides sain aru, et pakin täpselt samu särke, teksasid, telefoni, fotokat jne endale kaasa kui esimest korda minnes. Ja naljakas kui suurt rolli mängib elus juhus. See, et ma jälle teel olen, on ōnnelik juhus. Juhus, et läksin Tallinnasse konverentsile, kuhu mul otsest asja polnud. Juhus, et ühes ettekandes näidati fotot Heikkist ja COst. Juhus, et tegin slaidist foto ja selle Heikkile saatsin. Juhus, et Heikki mind Ugandasse kutsus kaasa. Ja juhus, et oli finantse minekuks.
No comments:
Post a Comment