Tegosa claudina on liblikaliik, kelle suhteid taimedega Karin uurib. Kõik pagana väikesed ja sama nägu selles perekonnas. Ja noo need röövikd..nagu mannaterad. Karin jaotas lõpuks üle 5000 mannatera erinevate taimede vahel, et uurida, mida Tegosad söövad.
Siproeta stelensist on saanud mu lemmikliblikaliik Brasiilias. Ilus munast kuni valmikuni.
Käed tööd täis.
Pirineus maailma lõpus. Sellele kohale kuulub mu süda alatiseks.
Päikese loojang Campos do Jordãos. Suht juhuslikult tehtud klõps maantee ääres.
Võrkkiiges kiikumist oli sellel korral vähe. Küll aga said kaaslaseks terass, tekk ja tähistaevas.
Siproeta stelens enda täies hiilguses.
Martina poolt uuritava Vanessa perekonna esindaja: Vanessa myrinna.
Selle korra üks staarröövikutest oli kindlasti Disco-socks sugukonnast Limacodidae. Disco-socks jäi meist Brasiiliasse maha nukkuma. Ootan ja loodan, et saan ka valmikut näha.
Puukonnad/lehekonnad on vahvad.
See õnneks puu otsa ei ürita ronida.
See nunnu karvik on väidetavalt väga mürgine tegelena perekonnast Megalopyge. Pidin enda piirama, sest kiusatus teada saada oli korralik, et kas ja kui mürgine ta ikka on. Kirjeldused ütlevad, et tegu on põrguliku valuga, mis kiirgab üle kogu jäseme ning kaasnevad villid ja iiveldus.
Läbipaistvad tiivad aitavad metsas ära kaduda ja märkamatuks jääda.
Teine staarröövik oli Flower-pooper, ehk paabusilm kodanikunimega Procitheronia principalis. Kus alles essas.
Santose kaunid rannad.
Kohustulik kapibaara.
Mais erineval kujul.
Kaheksa jalga ja pirakas.
Kõike suurem puu Pirineusis. Ala on kannatanud tugeva raiumise tõttu. Väidetavalt oli Pirineusi eelmine omanik relvaga kõiki taga ajanud, kes üritasid puid langetada. Tänu temale olla see hiiglane veel alles ja elus.
Pirineus.
Puuma käpajälg.
Päikesetõuis Pirineusis.
Öö RPPN Alto da Figueiras. Magada oli kahju. Ööhääled olid..mm..olid.
Pantherodes pardalaria on üks vahvamaid vaksiklasi.
Morpho epistrophus on nagu suur aeglane paberileht metsa vahel hõljumas. Seda ei pidanud isegi püüdma. Lendas ise mulle näpuvahele. Aeglane muidugi ainult siis kui sa ei ürita teda püüda. Kui võrku näeb siis korjab tiivad kõhu alt välja ja teeb vehkat.
Võrgutaja.
See foto ei ole tehtud must-valgeks. Mõnikord ongi metsas ka nii. Alto da Figueira
Mu saapakesed pidasid ka selle hooaja vastu ning uued saapad ei läinudki kasutusse.
Pääsusaba röövik.
See toit. Juba ootan.
Vallatud samblikud.
Araucaria angustifolia naljakad võrad.
Penelope jacquacu nagu rumal kalkun.
Ei ole sõbralik puutüvi.
Geko beebs.
Mind lummab puit ja selle mustrid. Olen terve elu pidanud vaidlema selle üle, et mingid oksakohad jne on koledad ja tuleks välja jätta ehitades. Mulle nii meeldib. Nagu kortsud, millel on oma lugu rääkida.
Oh need nõgesed. Noo ei meeldi neile Brasiilias.
Vihmametsa värvid lähivõttes. See punane on nii punane, et teeb veidi isegi haiget. Seda ilu tormates ei märka.
Puuviljalett Rootsis ajab nüüd jälle nutma.
Tegosa claudina tiivasoomused lähivõttes. Milline kaunis tiivamaastik.
Tiivamaastike pildistamas.
No comments:
Post a Comment