Täna on naised teaduses päev. Ka siin tähistati seda suurelt. Ja väga tore ja uhke on, et Labbor ka minust postitas. Ja ma mõistan, miks seda on vaja tähistada, sest sest mitte alati ei ole naised saanud õppida, töötada ja olla tippteadlased. Või üldse olla midagi enamat kui sünnitajad ja lastekasvatajad. Ja sedagi meeste valitsuse all ja olles osa mehe kapitalist. Ja maailm on endiselt haige. Lapspruudid. Keeld haridusele. Keeld laulda. Keeld omada häält ja arvamust. Ja kõigi nende naiste nimel, kellel ei ole samu vabadusi ja võimalusi kui minul- teie nimel olen ma feminist. Aga enda nimel ei tunne ma vajadust olla feminist. Mul on olnud võimalused. Olen neist võtnud viimase läbi töö, higi ja pisarate. Ja see ei peagi olema lihtne. Olen saavutanud kõik, mida olen tahtnud. Ja ma ausalt öeldes ei soovi naisteadlase tiitlit. Ma olen teadlane. Punkt. Mul pole vaja kellelegi tõestada end enam. Mitte kellegi ees ei löö ma enam silmi maha. Mitte kellelegi ei anna ma võimu end pisendada. Keegi ei saa võtta mult mu saavutusi. Ja vähestel on näidata ette sama paljut.
Wednesday, February 11, 2026
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
22.02.2026
Hilisõhtutel pole sääski ja rõdul selili tähtede ja pilvede vahtimine on saanud igaõhtuseks meelelahutuseks enne und.
-
Imeline kodune freijoada ja lendavad seanaha krõpsud. Vanaema salakaval roheline jook. Küpsiset...
-
Jõudsin käia Jeesusel külas. Jeesus on hämmastavalt populaarne sell ning inimesed seisid tunde järjekorras, et saaks talle alt ülesse vaada...
-
Kummaline, kuidas me kujuneme elu jooksul. Ma olen alati olnud motiveeritud, aga kõige motiveerimavateks on olnud negatiivsed kogemused. Hir...

No comments:
Post a Comment