See blogi ei taha ennast üldse käima tõmmata. Kirjutan enda peas seda juba mitu nädalat, aga siia kuidagi see ei materialiseeru.
Eile öösel nägin unes, et olin lennukis ja teel Brasiiliasse ning ainus asi, mille kaasa pakkinud olin, oli päts piparkoogitainast.
Täna oli SLU putukaökoloogia üksuse jõuluistumine, mille korraldamise ma lahkelt meie labori kanda võtsin ja ülesanded sujuvalt teistele delegeerisin. Istusime Mariana ja Rasmuse üliarmsas Stockholmi vanalinna katusekorteris ja lihtsalt mõtlesin kõik see aeg, et nii hästi. Olen täiega enda inimeste keskel.
No comments:
Post a Comment