24.12.13

Teised veristasid külas täna lehma, mina veristasin ennast. Üdini graatsiline nagu ma olen, õnnestus mul libiseda lahtiste kivikeste peal ja keset küla ikka korralikult käpuli maha käia. Üsna kaunis oli, kui keset päikselõõska veri mööda mu lumivalged jalgu voolas. Õnneks on mul esmaabitarbed koguaeg kaasas ja sain ennast kohe ära puhastada, aga veri, saadanas, on selle nelja kuu ubade söömise peale ära unustanud, et muu hulgas, peaks ta ka nagu hüübima vajaduse korral. Jäädavaid kahjustusi õnneks ei tekkinud, kuid usun, et nii mõnigi kohalik mõtles endamisi, et pagana muzungu, isegi jalga jala ette ei mõista panna.