31.01.2026

São Paolo tänavad.

 Täna ei saa veel hästi aru, kes ma olen ja kus ma olen ja kuidas ma siia sain. Hing alles rändab (koos mu pagasiga). Eile olin ajutises toas, sest oli mingi broneeringute probleem ning täna sain enda toa. Tuba on hea, sest aken avaneb sisehoovi ning on suur terrass, kus on mõnus trenni teha ja taevast vahtida. Kahtlustan ainult, et kuumalaine saabumise korral on see terrass  kuum  nagu praepann, aga õnneks on mu toal ka konditsioneer sel korral ning peremees ütles, et toob mu lauaventilaatori mulle ka tagasi. Väga kena, et inimesed mu asju on alles hoidnud ja isegi tagasi neid toovad. Linnadžungel vajab harjumist. Olen küll kuldne magaja, aga mõned päevad läheb aega, et selles pidevas lärmis magama õpiks ja teistele majaelanikele kallale ei läheks kui nad ärgates muusika kohe lõugama tōmbavad laupäeva hommikul kell 7. Täna oli ülimadala pulsiga sisse elamise päev. Ainult nii palju suutsin kasulik olla, et sättisin siin enda elu-olu ja hankisin hunniku koristustarbeid, et saaks ülikoolis tööruume ja laborit koristama hakata. Homme proovin end tööle ikka juba vedada. Labori võtit mul veel ei ole ja kellegi teise asjad on veel laboris laiali, aga kasvuhooneid ja tööruume saab mõtlema ja sättima hakata. Mu eelmisel aastal istutatud taimedest küll suurt miskit alles ei olnud. 

Campinase linnadžungel, mis ei maga kunagi.

30.01.2026

 Kodu seal, kus mu kott on. Aga ütle, kus mu kott on? Pagasita Brasiilias..

Tore, et üks inimene eelmine kord hunniku asju siia maha jättis. Ei peaegi nüüd pagasit oodates alukaid ühte pidi, teist pidi, pahupidi jne kandma (vihje Long Way Down?Round?). Väga tänulik Gabrielile, kes mu asju hoolsalt endaga kaasas kandis, kui Campinasest oktoobris ära kolis ja eile tagasi siia tassis. Hea oli puhas pluus ja pesu kotist võtta. Gabriel lendab kolmapäeval Rootsi. Käisime koos açaid söômas ja lubasime pühalikult, et kumbki ei saa vahepeal surma ja kohtume mais Lundis.

Kiigun võrkkiiges. Söön puuvilju. Tore on olla tagasi.

Jubedalt ära musitatud juba ainult. 

Mmmm..Brasiilia söök. Imeline.

Olen ma maininud, et armastan Samelini saapaid?  Before Sille. After Sille.

29.01.2026

 

Palun võtke elektroonika kotist välja. Kolm korda sai käsipagasi kott edasi-tagasi sõita, enne kui igast sahtlist kõik elektroonika välja sai. Tundub, et ka binokkel kuulub elektoonika alla. Samas objektiiv mitte. Taskurätikute pakk jäi ka kotti.

Olin lennujaama järjekorras teine. 5 h enne lendu. Sest vahepeal bussid ei sõida. 

Käega tõstes tundus, et on 23 kg suht täpselt. Oli.

28.01.2026

 On selge öö. Taevas on tähti täis ja õhk on karge. Nii karge, et pean ikkagi ka ühe villase pusa lisaks selga panema, et ilma jopeta elusana lennujaama jõuda. Tegin 10x20 põlvedel kätekõverdust (poolteist aastat tagasi punnitasin kuidagi 5 ära). Viisin prügi välja. Kustutan tuled. Lähen Brasiiliasse.

 Ühtegi sosistajat ei ole. 

Selle talve viimane päikeseloojang järve ääres.

Enne..

Pärast. Liis, Meeri ja Volli on kaelas. Samelini saapad lähevad jalga. Minek.

27.01.2026

 Mhh..valasin müsli jogurti asemel hommikukohvi sisse. Kohe näha, et inimene, kellele tasub vastutusrikkaid tööülesandeid kusagil Brasiilia metsades jagada. 

Ja miks ma närvis ei ole veel? Miks mingit ärevust ja muretsemist pole? Asjad on hunnikus. Hunnikut on nüüd vist piisavalt palju tunde saanud vahitud. Nüüd võiks see hunnik end proovida kokku pakkida. Aga ei edene mikski. Oluliselt olulisem on näiteks köögitoolide villase kanga koiaukude nõelumine. Täna saavad augud nõelutud. Ehk siis jõuan ka pakkimiseni.

22.01.2026

 Viimased kaks vaktsiini ka õlgadesse saadud. Eelmised vaktsiinid ei suutnudki mind maha murda. Doktorant oli selle eest mitu päeva kusagil kosmoses ja roosatäpiline. Lugesin just üle, et 15 aastaga olen 28 vaktsiini doosi teinud. Päris hea kokteil. 

21.01.2026

 Kuidas ma end ette valmistan minekuks viimastel päevadel? Hakkan asjadest hunnikut kusagile toa nurka tekitama. Ja siis istun ja vahin seda hunnikut ja lasen peast läbi igasugu stsenaariume. Ja siis mingid asjad lisanduvad hunnikusse. Ja mingid asjad kaovad ära. Näiteks riiete hunnik vähenes poole võrra kui otsisin üles eelmise aasta foto maha jäänud asjadest. Tööl on teine asjade hunnik. Ühel hetkel need hunnikud ühinevad. Imselt homme. Ja siis tuleb ära otsustada, kas suudan/tahan kõike seda u 40 kg seljas tassida või tuleb ikkagi kohver osta. Ja nii ma siis jõllitan neid asju. Tunde.

21.01.2026

Mhh.. sai korralikult pingutatud veel viisa nimel peale esimese taotluse tagasi lükkamist saatkonna poolt. Eestist uued ametnike allkirjaga sünnitunnistused eesti ja inglise keeles, notariaalsed kinnitused nendele. Ülikooli garantiikirja pidin lõpuks ise valmis kirjutama, et saada see, mis vaja. Sain. Mingi ime läbi tegid Rootsi ja Eesti politsei ülikiiret koostööd ja ka rahvusvaheline karistusregistri väljavõte mitmekeelsena tuli 3 nädala jooksul, eelmise 5 nädala asemel nagu eelmine kord (eelmine kord tellisin teadmatusest ainult rootsikeelse ja see ei sobinud saatkonnale) jne jne jne. Sain täna hommikul kõik vajaliku paberimajanduse kokku viisa taotluse jaoks. Sain kinnituse saatkonnalt, et jah, kõik dokumendid on nüüd korras ja õiged. Aga viisat ikka ei saa, sest neil ei ole aegu, et mind enne 02.02 vastu võtta ja elektrooniliselt saadetud originaaldokumente kontrollida. Ja peale kontrollimist võtaksid nad ikkagi mu passi kuni 10ks päevaks enda kätte. GAME OVER. NO VISA. Ja Brasiilias kohapeal pole võimalik seda viisat taotleda. Eks ma siis tulen 2 nädalat varem tagasi plaanitust ja lihtsalt seda varianti ei ole, et katsed venivad pikemaks ja jään Brasiiliasse peale teisi katseid lõpetama. Alustasin viisa paberitega 18.11 ja ikka jäi ajast puudu. Veits tahaks teki üle pea nüüd tõmmata mõneks ajaks.

 Aga, et elu liiga igav ei oleks, siis Alto de Figueira rahvuspargis on nüüd uus juht ning ta ei aktsepteeri meie koostööpartnerist teadusrühma uurimisluba ja meie ametlikku koostööd ja tahab, et meie töörühm endale eraldi loa ikkagi taotleks. Ja ka see otsus selgus eile kui saatsin viimast kinnitust uurimisjaama broneeringule. Ja ka selle jutuga alustasin ma novembris. Fck noh.

09.01.2026

 Oeh jah. Tänase päeva kokkuvõte on, et no visa, no private parts meie veebilehel ja no meni go coccus Brasiilias. Noo ei teagi, kuidas nüüd edasi. Tuleb mingi uus plaan tekitada.

07.01.2025

 Chikungunya vaktsiin vasakus õlas ja dengue vaktsiin paremas õlas. 2 (3) vaktsiini veel õlgate ootel. 85% tõenäosusega olen homseks väga haige ning palavik ja sümptomid võivad püsida kuni nädal. Töökaaslane igastahes oksendas peale chikungunya vaktsiini järgmine päev ja oli palavikuga pikali maas. Jään huviga ootama, et kas nendest vaktiinidest saab nüüd see, mis mind maha murrab. Kunagi peab ju esimene kord saabuma. Olen ikkagi seda meelt, et kui vaktsiin juba selliselt haigeks teeb, siis tegelikult põdemine oleks oluliselt laastavam. Nii et palun aga kõike!

 Igasugune paberimajandus on aga lappes. Ülikool ei oska minuga hästi jälle midagi peale hakata ning olen juba viisa taotlemisega ajast maas. Urr. Kõige hullemal juhul pean küll lihtsalt 2 nädalat varem tagasi tulema plaanist. Ma tulen teistest 2 nädalat varem tagasi, aga kuu aega varem küll tagasi ei tahaks tulla.

 

02.01.2026

 

Mõnedel tööpäevadel tuleb selliseid otsuseid kirja panna:  

Refusal of Artificial Life Support: If at any time I am diagnosed by qualified medical professionals as being in a terminal condition, permanently unconscious, or in a state where there is no reasonable expectation of recovery or meaningful quality of life, I direct that no artificial measures be used to prolong my life. This includes, but is not limited to, mechanical ventilation, resuscitation, artificial nutrition and hydration, or other invasive life-sustaining treatments. I request that my care focus on comfort, dignity, and pain relief only. Let me go. Let me be free.